Putin meelitab krimmitatarlasi

Bahtšisarai vanalinnas elavate krimmi-tatarlaste vanemad on kogunenud Remzi Zudievi (paremalt teine) koju. Temast vasakul istub kohalike üks peamisi eestkõnelejaid Enver Seitmemetov ning temast omakorda vasakul kuulab teda Sijar Gofarov. Kõige parema istub noorema rahva aktivist Ahmat Suleimanov. Remzi Zudievil on harukordselt vedanud, sest temal õnnestus Kesk-Aasiast naasmise järel osta tagasi oma vanavanemate maja. Esivanemate majas elavad vähesed krimmi-tatarlased. Naised valmistavad samal ajal köögis külalistele pirukaid. FOTO: Liis Treimann / Postimees

Pärast Krimmi referendumit 2014. aastal tegi Venemaa president Vladimir Putin enda kohta väga tavapäratu sammu: ta tunnistas krimmitatarlased represseeritud rahvaks ja lubas neile soodustusi, mida on tema ajal Venemaal saanud vaid tšetšeenid. Osa lubadustest on Kreml juba täitnud, kuid sellest hoolimata kujutab krimmitatarlaste protest Moskvale Krimmis jätkuvalt probleemi.

Tellijale Tellijale

«Kas te kavatsete krimmitatarlastega ka kohtuda?» küsis erariietes Venemaa julgeolekuteenistuse FSB ohvitser minult Vene piiril Krimmi sisenemisel. Selge märk, et FSB-le on teema Krimmis väga tundlik.

«Umbes 30 protsenti [siinsetest krimmitatarlastest] on ukrainameelsetel positsioonidel,» väitis Postimehele Simferopolis krimmi-tatarlaste kultuuriautonoomia juht Eivas Umerov. Umerov on selgelt venemeelsetel seisukohtadel.

Ka tema avaldus näitab, et krimmitatarlaste seas elab pärast 2014. aasta referendumit ja Krimmi minekut Venemaa alla protestivaim endiselt üsna tugevalt, sest Umerov pigem vähendas kui suurendas oma sõnades ukrainameelsete rahvuskaaslaste hulka.

12.12.2017 14.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto