Sisukord
Arvamus
Postimees
16.12.2017
Eesti Hambaarstid kauplesid välja sobivad tingimused Andres Kuusk – kollase kaardi mees (3) Märt Ots – üha teravamad hambad Hanno Pevkur – ausa külapoisi saatus (7) Kristina Šmigun-Vähi – puhas Kiku! Pardameeskond, kes serveerib metalset einet Ilus kontsert või Vene pehme jõud? (19) Fentanüülisõltlaste arvates elab politsei soovunelmais (1) Välismaa Rumeenia leinab kunagist valitsejat Euroopa Liit ja migrandid (1) Tuski sõnul on piiride sulgemine kvootidest kõvasti tähtsam Praegust põhilist migrandikollet kvoodid ei leevenda (26) Vangi saadetud eksminister hoiatas Venemaa eliiti (15) Arvamus Postimees 1937. aastal: Tallinn kõrgendas palkasid Kristina Šmigun-Vähi – puhas Kiku! Andreas Kaju: kutsuge toimetaja! (8) Peeter Langovitsi tagasivaade: raamatuesitlus Patareis Juhtkiri: et Eesti riik metsa ei läheks (3) Andres Kollist: õiglane infoühiskond, teadus ja eestlus (1) Raimund Ubar: hea teaduse odav väljamüük (1) Artemi Troitski: uttutõmbamise paradoksid (10) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Priit Pullerits: häbistatu saab heategijaks (2) Kultuur Peeter Langovitsi tagasivaade: raamatuesitlus Patareis EKI keelekool: neitsivillast püksid jalas Artemi Troitski: uttutõmbamise paradoksid (10) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Sport Spordi lühiuudised Otepää MK-etapp on tõsises ohus Marek Tiits: projekt «feim ja sull»? (6) Tänak pole Toyotast veel õiget aimu saanud Ermits langes 19 kohta, venelased said hooaja esimese poodiumikoha Tarbija Postimees maitseb: parima verivorsti tiitel vahetas tänavu omanikku AK Betti Alveri kadunud tuulelaps Üks teistsugune pilk tõsistele eluprobleemidele Poola deemonitapja tegutseb Lõplikud ja lõputa mängud Barcelona ülikooli professor: Kataloonia ühiskond on sügavalt lõhestunud (8) Amori kolmas tee Andreas Kaju: kutsuge toimetaja! (8) Taavi Minnik: Hispaania prints Sidrun (2) Andres Kollist: õiglane infoühiskond, teadus ja eestlus (1) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Sissejuhatus Lawrence Durrelli Kreekasse Arter Pühade trendid ja jõulutavad Mart Kivastik: Kust võtab Eesti riik mõtte, et peaks inimesi kasvatama? (2) Endine erikooli õpetaja: sellises erikoolis inimeseks ei kasvata (14) Patriootliku Krimmi argipäev (2) Lauamängud toovad seltskonna kokku Filmiarvustus: "Reis Hispaaniasse". Film nagu meditatsioon Appi, laps kukkus reklaami lõksu! VIDEO! Musta ülikonnaga pole midagi peale hakata! (1) Kaja Kallas: kingirõõm või kingistress (13) 109 aastat tagasi Londonis: olümpiamängudele siseneb talisport Raivo E. Tamm jätkab võitlust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: raamatuesitlus Patareis

2 min lugemist

Jõulud on jälle ukse ees ja kingikotti jõuab palju raamatuid. On uute üllitiste esitluste ja raamatute sooduspakkumiste aeg. Mina läheksin ajas aga 20 aastat tagasi ja meenutaksin üht ebatavalist raamatuesitlust, mis leidis aset vanglamüüride vahel.

Polnud just tavaline, et ajakirjanikud kutsuti külastama Tallinna Keskvanglat (Patarei vanglat), mil seal asusid veel eeluurimise all olevad kinnipeetavad. Kurjategijate tavakeskkond, vanglamiljöö sobis esitluseks suurepäraselt.

5. detsembril 1997 tutvustas BNSi kirjastus Heino Tõnismägi kaasakiskuvalt kirjutatud raamatut «Ajaroimad. Kuriteod, mis vapustasid Eestit». Heino Tõnismägi oli avalikkusele tuntud elupõlise prokurörina, kes oli üle 30 aasta töötanud prokuratuuris. Raamatu esitluse ajal töötas Tõnismägi riigprokuröri Indrek Meelaku nõunikuna. Meelak oli koos abi Alar Kirsiga ka esitlusel kohal.

Alustuseks tegi keskvangla direktor Peeter Näks ajakirjanikele ringkäigu Patarei vanglas. Olime seal ajal, mil parajasti lõunat serveeriti. Jõudsime heita pilgu kinnipeetavate jalutusaladele, kartserile, eluruumidele, seinamaalingutega dekoreeritud söögitoale ja käia vangla raamatukogus.

Ruumis, kus räägiti «Ajaroimadest», asus suur laud, mida katsid arhiivifotod kuritegudest, millest juttu tehti, ja nende kohta jagas kommentaare raamatu autor. Tõnismägi rääkis sellestki, et ajal, mil kuriteod toime pandi, levisid tavaliselt eelkõige kuulujutud, sest usaldusväärset ja põhjalikumat infot ei avalikustatud. Üllitatud raamatuga jõudsid need kohtumaterjalid esimest korda laiema auditooriumini – seda dokumentaaljutustuste kaudu Eestit vapustanud 14 suuremast kuriteost aastatel 1960–1980. Lugudes leiab kajastust Eesti esimene pangarööv, jõhkrad röövtapmised ja armukadedusmõrvad jm.

Raamatu kirjutas Tõnismägi oma tunnustusena uurijatele ja sooviga väärtustada nende rasket tööd kurjategijate paljastamisel. Tõnismäe sõnul teab uurija uuritavast kuriteost alati enamat, kui oli kirjas kohtutoimikutes. Kui puudusid vettpidavad tõendid, ei saanud uurija kogu olemasolevat infot edastada, vaid kasutab seda uurimisel võimalike lahenduste otsimisel ja seoste loomisel.

Pieteeditundeline Tõnismägi suutis tajuda seda piiri, milleni võis kuritegude kirjeldamisel minna, et mitte haavata kannatanute ja nende lähedaste tundeid. See on üks põhjus, miks raamatus on muudetud kannatanute ja kurjategijate nimesid.

Esitluse lõpus andis kirjastuse direktor Tiina Tammer vangla direktorile Peeter Näksile vangla raamatukogule kingituseks üle paar kastitäit nende väljaantud raamatuid.

Seotud lood
15.12.2017 18.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto