Sisukord
Arvamus
Postimees
16.12.2017
Eesti Hambaarstid kauplesid välja sobivad tingimused Andres Kuusk – kollase kaardi mees (3) Märt Ots – üha teravamad hambad Hanno Pevkur – ausa külapoisi saatus (7) Kristina Šmigun-Vähi – puhas Kiku! Pardameeskond, kes serveerib metalset einet Ilus kontsert või Vene pehme jõud? (19) Fentanüülisõltlaste arvates elab politsei soovunelmais (1) Välismaa Rumeenia leinab kunagist valitsejat Euroopa Liit ja migrandid (1) Tuski sõnul on piiride sulgemine kvootidest kõvasti tähtsam Praegust põhilist migrandikollet kvoodid ei leevenda (26) Vangi saadetud eksminister hoiatas Venemaa eliiti (15) Arvamus Postimees 1937. aastal: Tallinn kõrgendas palkasid Kristina Šmigun-Vähi – puhas Kiku! Andreas Kaju: kutsuge toimetaja! (8) Peeter Langovitsi tagasivaade: raamatuesitlus Patareis Juhtkiri: et Eesti riik metsa ei läheks (3) Andres Kollist: õiglane infoühiskond, teadus ja eestlus (1) Raimund Ubar: hea teaduse odav väljamüük (1) Artemi Troitski: uttutõmbamise paradoksid (10) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Priit Pullerits: häbistatu saab heategijaks (2) Kultuur Peeter Langovitsi tagasivaade: raamatuesitlus Patareis EKI keelekool: neitsivillast püksid jalas Artemi Troitski: uttutõmbamise paradoksid (10) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Sport Spordi lühiuudised Otepää MK-etapp on tõsises ohus Marek Tiits: projekt «feim ja sull»? (6) Tänak pole Toyotast veel õiget aimu saanud Ermits langes 19 kohta, venelased said hooaja esimese poodiumikoha Tarbija Postimees maitseb: parima verivorsti tiitel vahetas tänavu omanikku (1) AK Betti Alveri kadunud tuulelaps Üks teistsugune pilk tõsistele eluprobleemidele Poola deemonitapja tegutseb Lõplikud ja lõputa mängud Barcelona ülikooli professor: Kataloonia ühiskond on sügavalt lõhestunud (8) Amori kolmas tee Andreas Kaju: kutsuge toimetaja! (8) Taavi Minnik: Hispaania prints Sidrun (2) Andres Kollist: õiglane infoühiskond, teadus ja eestlus (1) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Sissejuhatus Lawrence Durrelli Kreekasse Arter Pühade trendid ja jõulutavad Mart Kivastik: Kust võtab Eesti riik mõtte, et peaks inimesi kasvatama? (2) Endine erikooli õpetaja: sellises erikoolis inimeseks ei kasvata (14) Patriootliku Krimmi argipäev (2) Lauamängud toovad seltskonna kokku Filmiarvustus: "Reis Hispaaniasse". Film nagu meditatsioon Appi, laps kukkus reklaami lõksu! VIDEO! Musta ülikonnaga pole midagi peale hakata! (1) Kaja Kallas: kingirõõm või kingistress (14) 109 aastat tagasi Londonis: olümpiamängudele siseneb talisport Raivo E. Tamm jätkab võitlust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: Hispaania prints Sidrun

2 min lugemist
Mariano Rajoy. FOTO: MANU FERNANDEZ/AP/SCANPIX

Mida rohkem jälgida Kataloonia poliitilist kriisi, seda enam hakkab tunduma, et selle süžeeliinid, tegelased ja nende nimed on välja mõelnud Gianni Rodari. Loo järgmine vaatus leiab aset 21. detsembril, kui Kataloonias korraldatakse erakorralised valimised. Vaevalt, et nende tulemused jõutasakaalu Kataloonia poliitikas iseseisvust pooldavate erakondade kahjuks kallutavad, kihlveokontorite keeles võiks iseseisvuslaste eduväljavaateid valimistel hinnata 70:30-le. Kuid midagi pole veel ette ära otsustatud.

Kui viimasel ajal on palju tähelepanu pälvinud Kataloonia Cipollino seiklused Brüsselis ja mujal ning tema sõprade tegemised (kes türmi, kes sealt välja), siis teenimatult vähe on tähelepanu pööratud selle loo prints Sidrunile. Aga suuremaid teeneid kui Hispaania peaministril Mariano Rajoyl, pole Kataloonia iseseisvusliikumise ajaloo prügikastist välja õngitsemisel ning sellele uue elu sissepuhumisel mitte kellelgi.

Rajoy on kogu oma poliitilise karjääri rajanud võitlusele separatistidega ja provintside autonoomia laiendamisega. Kui ta oli veel siseminister, siis pidas vihast võitlust baski separatistide ja ETAga. Rahulepinguni, mis lõpetas kümnendeid küdenud konflikti Baskimaal, jõuti alles pärast Rajoy lahkumist ministritoolilt. Opositsioonis jätkas Rajoy baskidega saavutatud kokkuleppe kritiseerimist.

Veel tosin aastat tagasi näis, et Kataloonia iseseisvusliikumise koht on ajalooraamatutes. Sotsialistist peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero laiendas oluliselt Hispaania regioonide õigusi, katalaanid said näiteks lõpuks ometi ametliku õiguse end nimetada rahvuseks ja jätta regiooni ka osa seal kogutavatest maksudest. Sellega sai Kataloonia praktiliselt täieliku omavalitsuse ja vähe oli neid, kes nägid mingit mõtet võitluses Madridi võimu alt lahkumiseks ning iseseisva Kataloonia riigi asutamises.

Kuid siis sekkus praegune Hispaania peaminister, toonane opositsiooniliider, kes asus juhtima tsentraliseeritud Hispaania pooldajate võitlust reformiga. 2006. aastal esitasid nad konstitutsioonikohtule kaebuse, asi venis, kuni 2010. aastal reform tühistati. Katalaanid kaotasid õiguse nimetada end rahvuseks ja jätta osa makse endale. Separatismi-vastase võitluse harjal tuli Rajoy ja tema Rahvapartei 2011. aastal võimule. Rajoy kinnitas, et Kataloonia autonoomia laiendamine kätkeb endas ohtu Hispaania ühtsusele ja viib Hispaania konföderatsiooniks muutumiseni. Kui mõista riigi ühtsust jäiga võimuvertikaalina, kus põhiotsused regioonide eest langetab keskus, siis seab föderatiivne mudel selle kahtlemata ohtu. Vähemalt nõnda tõlgendavad olukorda Rajoy ja tema valijad.

Rajoy initsiatiivist algas kiire separatistlike meeleolude kasv Kataloonias. Kui selle kümnendi algul toetas küsitluste järgi Kataloonia iseseisvust tühine 15%, siis nüüdseks on need numbrid vähemalt kolm korda kasvanud. Vahetult enne 1. oktoobri referendumit toetas iseseisvust 41,1%, vastu oli 49,4%. Pärast referendumi jõuga laiali ajamist oli küsitluste järgi iseseisvumise poolt 48,7% ja vastu 43,6%. Nii võimast kampaaniat iseseisvuse toetuseks nagu on Rajoy teinud, pole teinud keegi ja tõenäoliselt aitab see iseseisvuslastel 21. detsembril võita. Kui viimased on korralikud inimesed, siis püstitavad tulevikus Rajoyle ausamba.

Seotud lood
15.12.2017 18.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto