Hobiajaloolane Andres Aule ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ütlevad, et leidsid rahvusarhiivist dokumendid, mis tõestavad, et tuhandetel eesti juurtega inimesel võib olla sünnijärgne õigus Eesti kodakondsusele. Vähemalt ei ole seda ära võetud niimoodi, nagu väidab praegu politsei- ja piirivalveamet (PPA).
See puudutab enne Eesti iseseisvumist Venemaale välja rännanud eestlaste järeltulijaid, kellele PPA keeldub Eesti kodakondsust andmast. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel anti nimelt varem Vene keisririigis elanud eestlastele valida, kas nad soovivad Eesti kodakondsust. Opteerimiskomisjonid hindasid soovi ja välismaal elanutele väljastati kodakondsustunnistusi. Postimees on sel aastal korduvalt kirjutanud eesti juurtega inimestest, kes nende dokumentide alusel tänaseni Eesti kodakondsust soovivad.
Varem väljastas ka PPA arhiividokumentide alusel Eesti passe inimestele, kes olid sirgunud mujal. Nii sai Eesti kodanikuks näiteks Abhaasias sündinud Arnold Rutto ja Vene ärimees Kirill Lääts.
Siis otsustati praktikat muuta. «PPA analüüsis Tartu rahulepingu teksti ja tuginedes rahvusarhiivist saadud täiendavatele materjalidele, muutis 2016. aasta alguses halduspraktikat. See tähendab, et PPA palub esitada dokumendid, mis tõendavad, et tema esivanem tuli pärast Eesti kodanikuks tunnistamist Eesti Vabariiki tagasi,» selgitas PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp.
Lihtsalt öeldes leiab PPA, et Tartu rahulepingu järgi pidid Eesti kodakondsuse valinud inimesed aasta jooksul Eestisse tagasi kolima, muidu jäid nad sellest ilma. Vaidlused inimestega, kel juured Eestis, on jõudnud nüüdseks kohtusse. Advokaat Luik esindab näiteks Peterburis sündinud Venemaa kodanikku Georgi Simulit, kes ostis Eestisse maja ja soovib perega siia kolida.
Uuel nädalal tuleb ühe eesti juurtega Venemaa kodaniku vaidlus riigikohtusse, kes peab selles küsimuses seisukoha võtma. Aule ja Luik leidsid hiljuti riigiarhiivist kirjavahetuse ja väljavõtted Postimehe artiklitest aastatest 1935–1939, mis peaksid justkui kinnitama, et riik võttis optante Eestis vastu veel vähemalt 19 aastat pärast Tartu rahu sõlmimist.
See tühistab nende hinnangul PPA väite, et kodakondsustunnistus kaotas kehtivuse aastaga. Küll aga arutas noor Eesti riik salajases memorandumis toona selle üle, kuhu tõmmata piir, et kodanike järeltulijad ei saaks 50 aastat hiljem kodakondsust nõuda.
Näiteid Postimehe pealkirjadest
1935: «10 eestlast jõudsid Siberist Viljandisse» (perekond Pirts Novosibirski oblastist)
1936: «Siberi eestlased sõidavad kodumaale tagasi» (viieliikmeline perekond Valter, neljaliikmeline perekond Nugis ja neljaliikmeline perekond Valter)
1936: «28 a. pärast kodumaale» (laevamehhaanik Ehrlich Vladivostokist)
1936: «Ei leidnud Venemaalt õnne. Sinnaminejad tulid tagasi» (Kaarel ja Miili Ehvärt Leningradi oblastist Gatšinast)
1936: «46 aasta pärast tagasi kodumaale» (Käsper ja Julia Noormets Odessa oblastist)
1937: «Kolm Siberi eestlast sõitsid Eestisse tagasi» (Jaan, Katri Ruven ja Harry-Hendrik Ruven)
1937: «Siberi eestlasi saabus Eestisse» (kuueliikmeline perekond Kängsepp)
1938: «Siberist oodata 13 eesti perekonda» (Omski oblastist)
1938: «Venemaalt tuli optant» (Gabrielle Schumacher)
1939: «Saabus 70-aastane optant» (Anna Kaarus Leningradi oblastist Strelnast)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
