Jaak Aab: ääremaastumise leevendamiseks tuleb astuda otsustavaid samme

FOTO: Kristjan Teedema

Kuigi 213 omavalitsusest on saanud 79, on oluline meeles pidada, et omavalitsuste ühendamine ei saa olla omaette eesmärk. Kõige tähtsam on inimeste elukeskkonna parandamine ning kohalike omavalitsuste võimekuse kasv. Regionaalpoliitikas tulemuste hindamiseks tuleb süveneda sisusse, mitte keskenduda vormile.

Aastakümneid kestnud ääremaastumist ühe aastaga ümber ei tee, kuid valitsus on juba praeguseks teinud märgilisi samme, et Eesti arengut tasakaalustada ja ääremaastumist vähendada. Ääremaastumise leevendamiseks tuleb astuda väga otsustavaid samme. Olen teinud ettepaneku Ida-Virumaa programmi käivitamiseks ja Kagu-Eesti programmi loomiseks, et toetada keskkonda, kus ettevõtted saaksid luua töökohti ja inimestel oleks parem elada.

Eestil on aastaid süvenenud vaesuse ja ebavõrdsuse probleem. Novembris sai valitsusel täis esimene aasta ja selle ajaga on ette võetud mitu olulist reformi, mis suurendavad inimeste heaolu ja ühiskondlikku sidusust kogu Eestis.

Esiteks muutsime lasterikaste perede toetussüsteemi: kolme ja enama lapsega pere saab riigilt iga kuu 500 euro suurust toetust. Teiseks tõstame järgmise aasta alguses tulumaksuvaba miinimumi 500 eurole.

See otsus jätab kahele kolmandikule töötajatest iga kuu 64 eurot rohkem kätte, mis võimaldab kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesele aastas 768 eurot lisatulu.

Maksuvaba tulu reform vähendab sissetulekute ebavõrdsust ja sellest võidab koguni kolmveerand Eesti töötajatest.

Kolmandaks suuname järgmise nelja aasta jooksul tervishoidu 215 miljonit eurot lisaraha, kuna meile on oluline kindlustada inimestele jätkusuutlik ja kättesaadav arstiabi.

Neljandaks otsustas valitsus taastada põllumeestele mõeldud üleminekutoetused, milleks on aastatel 2017–2019 ette nähtud üle 50 miljoni euro.

Need on mõned näited paljudest tegevustest, mida valitsus on Eesti riigi arengu, heaolu kasvu ja ühiskondliku sidususe nimel ette võtnud.

Ka majandusel läheb hästi. Pärast kaks aastat väldanud madalseisu oleme taas kerkinud üheks kiireima majanduskasvuga riigiks kogu Euroopas. Selle eest tunnustan ja tänan Eesti ettevõtteid ja inimesi. 

Eesti tööhõive on rekordiliselt suur, palgakasv kiire ja aina suuremad on ka majapidamiste säästud. Inimeste tugevat majanduslikku seisu peegeldab tarbijate kindlustundeindeks, mis viimati oli nii kõrgel tasemel 2011. aastal. Lisaks toetab OECD avaldatud majanduse ülevaade valitsuse otsuseid tõsta tulumaksuvaba miinimumi ning muuta eelarvetasakaal paindlikumaks.

Kogukond teab, millised on kohalikud probleemid ja millised on nende võimalikud lahendused. Valitsus lähtub sellest, et omavalitsus on inimese jaoks lähim, mitte madalaim võim. Seetõttu võtame regionaalpoliitika rahastamist ja kohalikule tasandile otsustusõiguse andmist väga tõsiselt.

Põhjamaadele omaselt suurendab valitsus kohaliku omavalitsuse rolli ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel. 

Järgmise nelja aasta jooksul suurendame omavalitsuste tulubaasi 185 miljoni euro võrra. Enam kui saja miljoni euro lisatulu ulatuses saab iga kohalik omavalitsus ise otsustada, kuhu lisaraha suunatakse. See on võimalus parandada mitmesuguste kohalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Omavalitsused saavad juurde uusi ülesandeid ja raha nende täitmiseks.

Tuleva aasta 1. jaanuarist hakkavad omavalitsused omavahelises koostöös kavandama maakonna arengut, võtavad üle rahvatervise ja turvalisuse prioriteetide seadmise, maakonna kultuurikoostöö koordineerimise, aga ka rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingud. Lisaks hakkavad omavalitsused koostöös korraldama ühistransporti.

Uus valitsus on otsustanud järgmisest aastast riikliku matusetoetuse endisel kujul taastada. 250 euro eest küll kogu matust korraldada ei saa, kuid see on ikkagi suur raha ja abi.

Tähelepanu keskmes  on haridus ja lapsed. Ükski laps ei tohi tunda nälga. Kõikidele õpilastele tuleb tagada tasuta koolitoit. Valitsus suurendab aastal 2018 koolilõuna toetust 6 miljoni euro võrra. Järgmisel aastal suureneb haridusvaldkonnas ka tugiteenuste toetus veel 6 miljoni euro võrra ja huvitegevuse toetus kasvab 5,7 miljonilt eurolt 14,25 miljonile eurole.

Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus kasvab omakorda 2,5 miljonilt eurolt 13,5 miljonile eurole. Kohalikele omavalitsustele antakse lisaks 15 miljonit eurot hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks.

Lisandub asendushoolduse toetus. Asendushooldus on lapse eest hoolitsemine väljaspool tema sünniperekonda kas lühikest või pikka aega. Olukorras, kus vanemad ei suuda ka toe korral kindlustada lapsele turvalist perekeskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ülesanne tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse toetusena annab riik järgmisel aastal kohalikele omavalitsustele 16 miljonit eurot.

Taastame matusetoetuse. Riik maksis kõigile matusetoetust 2009. aastani, mil Reformierakonna valitsus selle tühistas. Keskerakond on püüdnud 2009. aastal ära kärbitud matusetoetust kolmel korral taastada, kuid alati laitis Reformierakonna juhitud koalitsioon selle mõtte maha. 

Uus valitsus on otsustanud järgmisest aastast riikliku matusetoetuse endisel kujul taastada. 250 euro eest küll kogu matust korraldada ei saa, kuid see on ikkagi suur raha ja abi.

Peab meeles hoidma, et kuigi praegune majandus- ja heaolukasv suurendavad optimismi, on olukord veel kaugel roosilisusest. Eesti demograafiline seis on aastaid halvenenud ja prognooside järgi väheneb Eesti töötajaskond järgneva 10 aastaga veel 50 000 inimese võrra. Lisaks pole aastakümneid süvenenud vaesuse ja ebavõrdsuse probleeme võimalik lahendada aastaga. 

Seda enam on praegused otsused väga olulised. Usun, et oleme õigel teel.

14.12.2017 16.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto