Sisukord
Arvamus
Postimees
15.12.2017
Eesti Arhiivileiud võivad muuta kümnete tuhandete saatust (2) Maanteeamet katsetab Viimsis hoiatustuledega ülekäigurada Eesti optantide saatus ja staatus (1) Koondatud majakavaht peab kohtu otsusega kodu riigile loovutama Välismaa Põline briti eurokonservatiiv: May üritab vaid parteid koos hoida Analüütikud arvustavad Brexiti esimest kokkulepet hapul ilmel Putin tegi Ameerika Ühendriikidest patuoina Arvamus Kaire Uusen: Eestis elab hulk mehi naiste kulul (14) Taavi Minnik: Ratase põrumine (45) Tarmo Pikner: reformatsioon Reformierakonnas (9) Henrik Roonemaa: mis on bitcoin’i taga? (25) Juhtkiri: Kristina Šmiguni sportlaskarjääri viimane võit (5) Postimees 1994. aastal: Vene saatkonna ees toetati Tšetšeenimaad Õlletootjate liidu tegevjuht Peeter Võrk: poliitika eksimusi peaks tunnistama Alkoholitootjate liidu tegevjuht Triin Kutberg: valitsusele topeltkiitus (10) Kultuur «Viimased jedid»: mõtlik ja mitmekülgne vaatemäng Valu looduse pärast Erkki-Sven Tüüri «Solastalgias» (1) Sport Anatoli Šmigun: «Meile taheti Veerpalu võidu eest kätte maksta.» (25) Miks ei tõusnud Kukoc Bullsis algviisikusse? Tõnis Sildaru: imekombel olnuks olümpiale minek isegi võimalik, aga samm polnud riski väärt (3) Pep Guardiola hakkab jahtima iseenda rekordit Norralaste paljastusest Šmigun-Vähi teemal kirjutas Postimees juba aasta tagasi Tartu Kõrveküla koolilapsed peavad veel kaks aastat soojakutes õppima Eesti teadlane viis ülisuure toetuse Itaaliasse (18) Viimane võimalus osaleda piparkoogivõistlusel Kappide tühjendamine läheb lihtsamaks Aivo Pärn: Tartu bussihange tuleb tühistada! (3) Tartlaseks registreerimise kampaania jäi märgatava tulemuseta Variku spordihoone saab linna eelarvest priskeima panuse Karlova selts kaotas kohtuvaidluse Päeva pargi detailplaneeringu üle (2) Loodusmaja tunnistati oma nime vääriliseks Tartu kunsti aastanäitus valmib koostöös Kaunasega Väsimatu trubaduur Meelelahutus Koomiks Sudoku

Alkoholitootjate liidu tegevjuht Triin Kutberg: valitsusele topeltkiitus

3 min lugemist
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu juht Triin Kutberg FOTO: Erakogu

Toimetuse selgitus: vaidlustes, miks ja kuidas maksustada alkoholi, on alati olnud üks alateema viina, õlle ja veini erinev maksumäär. Ka erakondade seisukohad lahknevad selles küsimuses. Postimehe arvamustoimetusele saatis oma argumendid Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit. Toimetus palus seisukohta ka Eesti Õlletootjate Liidult. Avaldame need korraga

Arutelu piirikaubanduse ümber on keskendunud õlle hinnale. Läti piirikaubandusele lahendust otsides tuleb silmas pidada, millal ja millest piirikaubandus alguse sai. Konjunktuuriinstituudi uuringud on näidanud, et soomlaste alkoholiostud Eestist ja eestlaste ostud Lätist on alguse saanud kange alkoholi aktsiisi erinevusest naabriga. Piirikaubandus Lätiga algas 2015. aasta lõpus, kuid erilise hoo andis sellele 2016. aasta alguses toimunud järjekordne 15-protsendiline aktsiisitõus. Seega tekkis piirikaubandus eelmise valitsuse aktsiisiotsustest ning oli käesoleva aasta õlleaktsiisi tõusu ajaks juba ammu õide puhkenud.

Nii konjunktuuriinstituudi uuringud kui ka ettevõtjate poolt piiripoodidesse müüdud alkoholikogused on näidanud, et alkohoolsete jookide ostud piiripoodides on omavahel seotud. Seega hoogustab suvine õlleaktsiisi tõus nii kange kui lahja alkoholi ostmist lõunapiiri tagant. Kas sellest võib aga järeldada, et õlleaktsiisi tõstmine oli põhimõtteliselt vale otsus?

Värskelt valminud alkoholituru aastaraamatust leiame, et keskmine Eesti elanik tarbib igal aastal õlut juues rohkem absoluutalkoholi kui tarbides kõiki kangeid alkohoolseid jooke kokku. Aktsiisilaekumistega aga õlu riigikassat ei paisutanud – kange alkohol tõi eelmisel aastal kolm korda rohkem tulu. Seega oli uue võimuliidu samm loogiline ning tunnustust väärib püüdlus käsitleda alkoholi alkoholina, maksustades etanoolisisaldust eri jookides võrdsemalt. 

Toetudes tarbimisnäitajatele ja aktsiisilaekumiste võrdlusele, oleks aktsiiside ühtlustamine pidanud olema esimene oluline aktsiisipoliitiline samm 2015. aastal. Reformierakond esitas aga riigikogule ettepaneku naasta 2015. aasta aktsiisiplaani juurde. Tagasipöördumine 2015. aastal kehtestatud aktsiisiredeli juurde peaks eelnõu esitajate väidete kohaselt teenima nii riigieelarve, majanduse kui ka rahvatervise huve. Aktsiisitõusudega on mindud üle piiri, aga siinse tarbija valuläve ei ületanud mitte praegune, vaid eelmine valitsus. Ja seda tehti just 2015. ja 2016. aastal astutud sammudega.

Arvestades, et 2016. aasta lõpuks olid piiripoed Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu hinnangul müünud kaks miljonit liitrit kanget alkoholi ja riigieelarve sellest kaotanud vähemalt 17 miljonit eurot pelgalt aktsiisi näol, on praeguse rahandusministri ja valitsuse süüdistamine võrdlemisi kummaline.

Kange alkoholi aktsiis oli ohtlikult kõrge juba 2014. aastal. Toonase valitsuse otsus kõikide alkohoolsete jookide aktsiisi ühe protsendimäära (olenevalt aastast 10 või 15 protsenti) võrra tõsta tähendas aga seda, et reaalses rahas kallines kange alkohol tunduvalt rohkem kui õlu, sest kange alkoholi aktsiisibaas oli kõrgem. Sellises taktis jätkates kerkiks vahe veelgi.

Ainuüksi väiksemast aktsiisist tulenev hinnavahe soodustab aga selgelt lahja alkoholi tarbimist. Reformierakond kirjutab eelnõu seletuskirjas, et valitsuse mullune otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisi tähendavat kange alkoholi kättesaadavamaks muutumist. See väide mõistagi moonutab tõde. Kangele alkoholile kehtivad täpselt samasugused müügipiirangud, hetkel isegi karmimad reklaamipiirangud kui õllele, ning viimase võrdsem maksustamine ei tähenda kuidagi, et kange alkohol oleks lettidel äkitselt soodsamaks muutunud. Kindlasti mitte.

Kui naaseksime Reformierakonna esialgse plaani juurde, väidaksime sellega, et õlles sisalduv alkohol on lausa üle 2,5 korra vähem ohtlik ja seda peaks maksustama palju vähem. Kui praegu tuleb õlle puhul ühe mahuprotsendi pealt saja liitri kohta tasuda aktsiisi 15,52 eurot, siis näiteks viinas sisalduva sama koguse puhta alkoholi pealt 23,89 eurot ehk 1,5 korda rohkem. Seega maksustatakse täna ja ka pärast järgmist aktsiisitõusu kanget alkoholi rohkem.

Veel väidab Reformierakond, et Eestis tarbitakse palju just kanget alkoholi ning õlles sisalduva etanooli senisest mõistlikum maksustamine suurendab seda veelgi. Tõde ei saa tegelikult olla kaugemal. Nagu esimeselt graafikult nähtub, tarbib keskmine Eesti elanik igal aastal õlut juues rohkem absoluutalkoholi, kui ta saab kõigist kangetest alkohoolsetest jookidest kokku.

Pealegi teevad noored esimese kokkupuute alkoholiga just õlut või teisi lahjasid alkohoolseid jooke pruukides. Rahvusvalise ESPADi uuringu järgi on noored Eestis enne 11-aastaseks saamist neli korda tõenäolisemalt proovinud õlut kui kangeid alkohoolseid jooke.

Piirikaubandus on nähtus, mis on tekkinud, et jääda. Eesti elanikud on viimase 1,5 aastaga kujundanud harjumuse ostelda lõunapiiri taga. Eestlaste ostukorv Lätis sisaldab peale aktsiisikaupade ka toitu, ehitusmaterjale ja vabaajateenuseid.

Kõige mõistlikum oleks ostlemist mitte hoogustada, jättes ära 2019. ja 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõusu. See annab turule aega rahuneda ning võimaldab piirikaubanduse mahul stabiliseeruda.

Seotud lood
14.12.2017 16.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto