Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
15.12.2017
Eesti Arhiivileiud võivad muuta kümnete tuhandete saatust (2) Maanteeamet katsetab Viimsis hoiatustuledega ülekäigurada Eesti optantide saatus ja staatus (1) Koondatud majakavaht peab kohtu otsusega kodu riigile loovutama Välismaa Põline briti eurokonservatiiv: May üritab vaid parteid koos hoida Analüütikud arvustavad Brexiti esimest kokkulepet hapul ilmel Putin tegi Ameerika Ühendriikidest patuoina Arvamus Kaire Uusen: Eestis elab hulk mehi naiste kulul (13) Taavi Minnik: Ratase põrumine (45) Tarmo Pikner: reformatsioon Reformierakonnas (9) Henrik Roonemaa: mis on bitcoin’i taga? (25) Juhtkiri: Kristina Šmiguni sportlaskarjääri viimane võit (5) Postimees 1994. aastal: Vene saatkonna ees toetati Tšetšeenimaad Õlletootjate liidu tegevjuht Peeter Võrk: poliitika eksimusi peaks tunnistama Alkoholitootjate liidu tegevjuht Triin Kutberg: valitsusele topeltkiitus (10) Kultuur «Viimased jedid»: mõtlik ja mitmekülgne vaatemäng Valu looduse pärast Erkki-Sven Tüüri «Solastalgias» (1) Sport Anatoli Šmigun: «Meile taheti Veerpalu võidu eest kätte maksta.» (25) Miks ei tõusnud Kukoc Bullsis algviisikusse? Tõnis Sildaru: imekombel olnuks olümpiale minek isegi võimalik, aga samm polnud riski väärt (3) Pep Guardiola hakkab jahtima iseenda rekordit Norralaste paljastusest Šmigun-Vähi teemal kirjutas Postimees juba aasta tagasi Tartu Kõrveküla koolilapsed peavad veel kaks aastat soojakutes õppima Eesti teadlane viis ülisuure toetuse Itaaliasse (18) Viimane võimalus osaleda piparkoogivõistlusel Kappide tühjendamine läheb lihtsamaks Aivo Pärn: Tartu bussihange tuleb tühistada! (3) Tartlaseks registreerimise kampaania jäi märgatava tulemuseta Variku spordihoone saab linna eelarvest priskeima panuse Karlova selts kaotas kohtuvaidluse Päeva pargi detailplaneeringu üle (2) Loodusmaja tunnistati oma nime vääriliseks Tartu kunsti aastanäitus valmib koostöös Kaunasega Väsimatu trubaduur Meelelahutus Koomiks Sudoku

Loodusmaja tunnistati oma nime vääriliseks

2 min lugemist
Tartu loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa võib rahul olla, sest tubli tööga on suudetud nii töötajatele kui külastajatele luua igas mõttes roheline keskkond. FOTO: Margus Ansu

Tartu loodusmaja pälvis äsja rohelise kontori tunnistuse, mis tähendab, et sealsed töötajad järgivad oma töös igatpidi loodussäästlikke põhimõtteid ning on eeskujuks kõigile teistelegi. 

Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsiooni poolt 2015. aastast välja antavat tunnistust saada pole sugugi lihtne: kriteeriume, mille alusel organisatsioone hinnatakse, on palju.

Need jagunevad 17 rühma ja kokku on tingimusi tervelt 123.

«On juhtimisega seotud organisatoorsed meetmed, et kuidas süsteem on üles ehitatud, kas on olemas eesmärgid ja tegevuskava ning kuidas kliente ja töötajaid neist küsimustest teavitatakse,» selgitas rohelise kontori valdkonna eestvedaja Maarja Jõe. 

«Teine osa on toimimisega seotud põhimõtted. Energia, veekasutuse või jäätmekäsitluse küsimustele lisaks on oluline seegi, et kui ettevõttes pakutakse näiteks seminariteenust, siis kuidas hangitakse kontorisse toitu.» 

Säästlik juba algusest

Jõe sõnul erineb Tartu loodusmaja teiste seniste tunnistusesaajatest tuntavalt, kuna juba projekteerimisel on lähtutud sellest, et hoone vastaks igati keskkonna- ja energiasäästlikele tingimustele. 

«Maja rajamisel sai siia sisse pandud tublisti meie töötajate teadmisi ja soove selle kohta, millist töökeskkonda nad soovivad,» selgitas loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa.

«Seepärast on siin väga palju rohelust ja kasutatud on ainult naturaalseid materjale. Näiteks on kontori põrandaid kattev vaip valmistatud kitsevillast, mitte naftasaadustest,» rääkis ta. Ruusmaa sõnul on loodusmaja kontori eesmärk algusest peale olnud loodusvarasid säästlikult kasutada.

Praeguseks on rohelise kontori tunnistusega hinnatud juba 39 asutust, Lõuna-Eestis ainsana Tartu loodusmaja.

Vanapaberit taaskasutatakse märkmepaberina, majas on keelatud tarvitada ühekorranõusid ning pudelivee asemel soovitatakse töötajatel ja külastajatel tungivalt juua kraanivett. 

Lisaks kasutatakse võimalikult  palju looduslikku valgust ning kogutud sademeveega kastetakse talveaia taimi, serveriruumist tuleva soojusega aga soojendatakse talveaeda.  

«Jahutussüsteemi planeerimine vajas eraldi tähelepanu, sest tavapärase lahenduse korral ei oleks selline lõpptulemus võimalik olnud,» rääkis Ruusmaa.

«Ka prügikastidega oli nii, et viimasel hetkel avastasime, et kavatsetakse tellida 30 prügikasti, iga laua taha,» meenutas ta. See plaan laideti Ruusmaa sõnul kohe maha ning loodusmajas tekkiv prügi kogutakse nüüd kokku igal korrusel asuvates väikestes jäätmejaamades. 

Ainus Lõuna-Eestis

Mida ettevõte tunnistusest võidab? «Tunnistuse pälvinud ettevõte või organisatsioon võidab kindlasti seda, et luuakse töötajatele selge süsteem, mille alusel toimub lähenemine keskkonnaküsimustele,» selgitas Jõe. «Kui ettevõte vaatab läbi kogu oma olmega seotud tegevuse ja kulutused, on võimalik ka rahaliselt võita,» lisas ta. 

Tänapäeval on väga tähtis ka maine, sest rohelise kontori tunnistus näitab praegustele ja ka võimalikele tulevastele töötajatele, klientidele ja koostööpartneritele, et tegu on vastutustundliku organisatsiooniga. 

Kuigi praeguseks on rohelise kontori tunnistusega hinnatud juba 39 asutust ja ettevõtet, on Tartu loodusmaja ainuke kehtiva tunnistusega ettevõte Lõuna-Eestis – pea kõik seni tunnistuse saanud on olnud Tallinnast ja Harjumaalt. Roheline kontor on varem olnud ka haridus- ja teadusministeeriumis ja keskkonnaõiguse keskuses.

Seotud lood
14.12.2017 16.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto