Sisukord
Arvamus
Postimees
15.12.2017
Eesti Arhiivileiud võivad muuta kümnete tuhandete saatust (2) Maanteeamet katsetab Viimsis hoiatustuledega ülekäigurada Eesti optantide saatus ja staatus (1) Koondatud majakavaht peab kohtu otsusega kodu riigile loovutama Välismaa Põline briti eurokonservatiiv: May üritab vaid parteid koos hoida Analüütikud arvustavad Brexiti esimest kokkulepet hapul ilmel Putin tegi Ameerika Ühendriikidest patuoina Arvamus Kaire Uusen: Eestis elab hulk mehi naiste kulul (14) Taavi Minnik: Ratase põrumine (45) Tarmo Pikner: reformatsioon Reformierakonnas (9) Henrik Roonemaa: mis on bitcoin’i taga? (25) Juhtkiri: Kristina Šmiguni sportlaskarjääri viimane võit (5) Postimees 1994. aastal: Vene saatkonna ees toetati Tšetšeenimaad Õlletootjate liidu tegevjuht Peeter Võrk: poliitika eksimusi peaks tunnistama Alkoholitootjate liidu tegevjuht Triin Kutberg: valitsusele topeltkiitus (10) Kultuur «Viimased jedid»: mõtlik ja mitmekülgne vaatemäng Valu looduse pärast Erkki-Sven Tüüri «Solastalgias» (1) Sport Anatoli Šmigun: «Meile taheti Veerpalu võidu eest kätte maksta.» (25) Miks ei tõusnud Kukoc Bullsis algviisikusse? Tõnis Sildaru: imekombel olnuks olümpiale minek isegi võimalik, aga samm polnud riski väärt (3) Pep Guardiola hakkab jahtima iseenda rekordit Norralaste paljastusest Šmigun-Vähi teemal kirjutas Postimees juba aasta tagasi Tartu Kõrveküla koolilapsed peavad veel kaks aastat soojakutes õppima Eesti teadlane viis ülisuure toetuse Itaaliasse (18) Viimane võimalus osaleda piparkoogivõistlusel Kappide tühjendamine läheb lihtsamaks Aivo Pärn: Tartu bussihange tuleb tühistada! (3) Tartlaseks registreerimise kampaania jäi märgatava tulemuseta Variku spordihoone saab linna eelarvest priskeima panuse Karlova selts kaotas kohtuvaidluse Päeva pargi detailplaneeringu üle (2) Loodusmaja tunnistati oma nime vääriliseks Tartu kunsti aastanäitus valmib koostöös Kaunasega Väsimatu trubaduur Meelelahutus Koomiks Sudoku

Henrik Roonemaa: mis on bitcoin’i taga?

2 min lugemist
Virtuaalvaluuta Bitcoin. FOTO: JIM URQUHART / REUTERS

Eelmisel nädalal ringles Twitteris selline anekdoot. Poiss küsib bitcoin’idesse investeerinud isalt omale sünnipäevakingiks ühe bitcoin’i. «Mis asja?» küsib isa. «15 554 dollarit? Saad aru, 14 354 dollarit on suur raha! Ja milleks sul üldse seda 16 782 dollarit vaja on?»

Kõik need, kes tol hetkel bitcoin’ide meeletult üles-alla kihutavat kurssi jälgisid, said natuke muheleda ja minna siis oma arvutiekraanide juurde tagasi.

Kõige õigem on jääda rahulikuks ja tuletada meelde, et kui on mingi küsimus, mille kohta suurt midagi ei tea, siis ongi täitsa okei öelda, et sa ei tea. Kõigil ei pea olema arvamust. Kõigil ei pea olema kahetsust, et nad kaheksa aastat tagasi ei ostnud 10 dollari eest bitcoin’e, mis praegu oleks väärt 60 miljonit. Lennukad seisukohad, et bitcoin osutub kindlasti tulevikurahaks või et bitcoin on kindlasti ajaloo suurim mull, on lihtsalt seisukohad, sest me keegi ei tea.

«Me keegi ei tea» ongi justkui bitcoin’i lipukirjaks. Vaatame üle asjad, mida me teame.

Bitcoin’ide valem on ehitatud selliselt, et nende teoreetiline maksimumhulk on teada, neid saab kokku kaevandada 21 miljonit tükki. Praeguseks on neid kaevandatud 16,7 miljonit. Mitu miljonit bitcoin’i arvatakse olevat igaveseks kadunud, sest omanikud on need failid kas ära kaotanud või paroolid ära unustanud.

Bitcoin’i salapärasel loojal Satoshi Nakamotol (kes võib olla kas üks inimene või inimgrupp) arvatakse olevat ligi miljon bitcoin’i ja seda hulka pole bitcoin’ide loomiset peale mitte keegi puutunud.

Mis see bitcoin on, miks ta olemas on, mis temast edasi saab või ei saa ja millega see kõik lõppeb, on praegu suur müstika.

Ühest küljest ei saa finantsinimesed aru sellest, kuidas saab eksisteerida mingi vara, millel «ei ole midagi taga», nagu nad ütlevad. Bitcoin’idel endal pole mingit väärtust, on lihtsalt inimestevaheline tunne, mis selle väärtust hoiab. Aga samamoodi pole ju midagi taga näiteks kullal, seegi on lihtsalt kokkulepe. Ja peaaegu terve internet on üles ehitatud krüptograafia ja usalduse sümbioosile. Maailmas on suur hulk inimesi, kellele internetti kui metafüüsilist nähtust usaldada on iseenesestmõistetav.

Paljud bitcoin’i entusiastid ei saa aga aru sellest (või äkki saavad ja on ise sama küünilised), kuidas kõik need uudised bitcoin’ist tõmbavad ahneid avantüriste ligi nagu hobune parme.

Samuti tasuks neil korra järele mõelda, mis asi see bitcoin siiski on. Detsentraliseeritud efektiivne uus valuuta, nagu teda on proovitud näidata? Hetkel kindlasti mitte, sest ükski neist sõnadest ei ole tõsi. Järjest rohkem koondub nii bitcoin’e kui ka kaevandamisvõimsust vähemate inimeste kätte. Bitcoin’ide kaevandamisele ja pööritamisele kulub aastas neli-viis korda rohkem elektrit, kui terve Eesti sama ajaga kulutab ja valuutaks olemisest on asi kaugel. Kes täna bitcoin’i ostab, tahab sellest kümne küünega kinni hoida, sest juba räägitakse, et kurss läheb varsti 100 000 dollari peale.

Kõige selle kõrval on aga palju vähem tähelepanu saanud üks tähtis asi: saagu bitcoin’idest, mis saab, aga selle taga olev keerukas tehnoloogia nimega blockchain on saanud vägevad tuleristsed ja on kindlasti ülioluline tehnoloogiauuendus.

Me teame nüüd, et blockchain ja sellel põhinevad rahalaadsed tooted põhimõtteliselt töötavad ja saame jääda ootama, kas keegi suudab selle normaalselt meie kõigi teenistuses tööle panna või normaliseerub bitcoin ise tulevikurahaks. Ma olen kindel, et varsti kuuleme esimesest riigirahast, mis on blockchain’ile üles ehitatud ja küll oleks tore, kui see uudis tuleks Eestist.

Seotud lood
14.12.2017 16.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto