R, 9.12.2022

Vesterbacka tunneliplaanil napib õnnistust

Siiri Liiva
, reporter
Vesterbacka tunneliplaanil napib õnnistust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Angry Birdsi mobiilimängu loomisega tuntuks saanud Peter Vesterbacka on nüüd ette võtnud Tallinna-Helsingi tunneliplaani.
Angry Birdsi mobiilimängu loomisega tuntuks saanud Peter Vesterbacka on nüüd ette võtnud Tallinna-Helsingi tunneliplaani. Foto: Korotayev Artyom/ITAR-TASS

Kuigi eri osapooled peavad huvitavaks viimasel ajal järjest enam nii Eestis kui Soomes propageeritava Peter Vesterbacka alternatiivse Tallinna–Helsingi tunneliplaani ideed, jäävad nad skeptiliseks nii 2018. aastal kopa maasse löömise kui ka kava üldise teostamise osas.

Pea aasta on Angry Birdsi mobiilimängu loomisega tuntuks saanud Soome ettevõtja Peter Vesterbacka kuulutanud maailmale, et ehitab ise pikalt ettevalmistamisel olnud Tallinna–Helsingi tunneli valmis, teeb seda investeerimisvõimalusi otsivate Hiina rahastajate kaasabil ja loodab ehitustegevusega alustada juba 2018. aastal.

Mõni nädal tagasi käis Vesterbacka koos Shanghai inseneribüroode ja teadusasutuste esindajatega kohtumistel nii Eestis kui Soomes. Vesterbacka projekt on täiesti eraldiseisev n-ö ametlikust, FinEst Lingi nime kandvast ja seni valdavalt uuringutele keskendunud tunneliprojektist, millel on kuus osapoolt: Helsinki Uusimaa Liit, Soome transpordiagentuur, Tallinna linn, Helsingi linn, Harju maavalitsus ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Kuigi üldiselt on osapooled Vesterbacka ideega kursis, ei ole mingeid ametlikke samme kahe projekti ühendamiseks veel astutud. Küll aga on Soome ettevõtja ise käinud välja tunneli projekteerimise kavatsuste protokolli. Projektiga seotud Eesti osapooltest on ehk kõige optimistlikum oma senistes väljaütlemistes olnud Tallinna abilinnapead.

Tasuvuse uurimisele aega ei raisatud

«Projekti teeb atraktiivseks see, et sellega saaks huvi korral alustada lähemas perspektiivis ning selle eesmärk oleks sulandada kaks põhjamaa pealinna üheks kaksiklinnaks, millest on palju ka varem juttu olnud,» rääkis Aivar Riisalu pärast 24. novembril toimunud kohtumist, rõhutades seejuures tunneliplaani sõltumatust Rail Balticu projektist.

Züleyxa Izmailova märkis aga, et kõigist tunneliprojektidest on Peter Vesterbacka oma talle kui rohelisele kõige vastuvõetavam. «See, et tunnel on rajatav ja tasuv ka ilma Eestimaad lõhkuva uue Rail Balticu trassita, on igati positiivne uudis,» ei saanud temagi jätta toomata võrdlust Balti riike ühendava kiirraudteega.

Ülejäänud kaks projekti osapoolt, Harju maavalitsus ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tõdevad, et Vesterbacka seniste projektitutvustuste põhjal ei ole nad saanud piisavat ülevaadet, et sellele lõplik hinnang anda. Ka leiab MKM, et FinEst Link ja Vesterbacka projekt tegelevad küll sama probleemi lahendamisega, kuid erineval moel ega ole seetõttu võrreldavad.

«Peter Vesterbacka projekt ei tegele tasuvuse uurimisega, sest – nagu me kõrvaltvaatajatena oleme mõistnud – tema ja tema meeskond on veendunud, et see on tasuv ning püsiühendus kahe riigi vahel tooks ja looks piirkonnale hindamatut kasu,» märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordiarengu peaspetsialist Eva Killar.

Tema sõnul keskendub Vesterbacka projekt konkreetselt tunneli ehitusega kaasnevatele küsimustele, samuti kinnisvara arendamisele. Lisaks on MKMi esindaja seisukohal, et selliste projektide puhul võib lubade saamine ja tegevuste kooskõlastamine võtta mitu aastat. «Hindame tema plaani alustada tunneli ehitusega aastal 2018 pigem optimistlikuks,» sõnas Killar.

Tema sõnul on FinEst Lingi projekti üks eesmärke koguda kokku võimalikult palju ettepanekuid tunneli rajamise teostuse ja rahastamisvõimaluste kohta. «Selles osas on Vesterbacka initsiatiiv igati tervitatav,» leidis Killar. Üsna sama seisukohta jagab ka Harju maavalitsus.

«Usun, et eesmärk on projektiga FinEst Link sama – ühendada Tallinna ja Helsingi potentsiaal ja kasvada ühendatud majanduspiirkonnaks,» märkis tunneli projekti kontaktisik Kaarel Kose. Tema sõnul on Vesterbacka Talsinki Bay Area näol tegemist põneva rahastusmudeliga. «Kui seda peaks saatma edu, toetame algatust, mis aitab meid kiiremini hea lõpptulemuseni.»

Samas toonitas Kose, et olenemata linnade ühendamise selgest positiivsest mõjust on tegemist siiski megaprojektiga ja sellisena on investeeringu tasuvus ning selle arvestamine väga suur väljakutse. Samuti leidis ta, et kuna Vesterbacka initsiatiivil on nüüd ka erasektor hakanud avaldama survet ühenduse teostamiseks, siis nõuab see otsustajate seisukohavõttu nii kohalikul kui Euroopa tasandil. «Ja see on ainult positiivne,» lisas ta.

Küll aga on nii kohalikul kui Euroopa Liidu tasandil pigem kosta kriitilisi hääli nii Tallinna–Helsingi tunneli kohta üleüldiselt kui ka konkreetsemalt Vesterbacka plaanide suhtes.

«Tallinna–Helsingi tunnelil ma erilist mõtet ei näe, sest selle asemel, et autoga rongile ja siis maa alla sõita, pääseb praegu liinilaevadega väga kenasti üle lahe,» rääkis alles hiljuti intervjuus Postimehe Arterile Tallinna Sadama juht Valdo Kalm.

Olemas märksa teostatavamaid projekte

Tema pooldab enam hoopis Hyperloopi. «Kui sa saad ikka seitsme minutiga Helsingisse, siis on see uus paradigma ja lisaväärtus, mis loob kaksiklinna.» Kalm usub, et see tehnika võiks Eestisse jõuda lähima kümne aasta jooksul.

Euroopa tasandilt kuuldub skeptilisi seisukohti. «Nagu varemgi olen öelnud, on Tallinna–Helsingi tunneli idee kahtlemata huvitav, aga hetkel ei kuulu see veel Euroopa Komisjoni seisukohalt eelisarendatavate projektide hulka,» märkis Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei.

Ta lisas, et kogemused Eurotunneliga näitavad, et seesugused projektid on uskumatult komplekssed ning lähevad oluliselt kallimaks, kui oli algselt kavandatud, aga tehnika areneb pidevalt. «Peter Vesterbacka ei ole meile oma plaane tutvustanud, seega on keeruline kommenteerida, kui realistlik on rahastamismudel ning pakutud tehnilised lahendused,» ütles Hololei.

Küll aga arvas kõrge ametnik, et Eestil on juba olemas hästi toimiv püsiühendus Tallinna–Helsingi vahel. «Unistada tuleb muidugi suurelt, aga Euroopa seisukohast tuleks esmalt edasi minna reaalsete projektidega nagu Rail Baltic,» lisas Hololei.

INFOKAST

Kaks tunneliplaani

N-ö ametliku ehk FinEst Lingi nimeline projekt keskendub peaasjalikult Tallinna–Helsingi püsiühenduse (raudteetunneli) tasuvusuuringule. Projektil on kuus osapoolt, neist kolm on Soomest ja kolm Eestist.

Projekti käigus analüüsitakse, kas merealuse raudteetunneli ehitamine Helsingi ja Tallinna vahele on tasuv, pakutakse välja optimaalseim trassikoridor ja võimalikud finantsskeemid. Tänu Rail Balticule oleks tunnel osa ühtsest Euroopa Liidu transpordivõrgustikust. Seda, millised lahendused lõpuks sõelale võiksid jääda, esitletakse juba paari kuu pärast, 7. veebruaril Tallinnas. Analüüside tulemused peaksid aitama teha otsust, kas püsiühenduse teemaga on mõistlik edasi minna või mitte.

Vesterbacka on juba välja käinud ka tunneli hinnangulise maksumuse, mis on tema sõnul 15 miljardit eurot. Hiinast tuleks 70 protsenti selle rahastusest, ülejäänud 30 protsenti loodab Vesterbacka saada Skandinaavia investeerimisfondidest, sh pensionifondidest.

Ametlikus projektis on peatused peale Tallinna ja Helsingi lennujaama ka Helsingi raudteejaamas ja Pasila jaamas.

Vesterbacka soovib tunneli trajektoori muuta nii, et see läheks Helsingi kesklinna asemel läbi hoopis eeslinnast Espoost.

Allikas: PM/HS/MKM

Märksõnad
Tagasi üles