Sisukord
Arvamus
Postimees
16.12.2017
Eesti Hambaarstid kauplesid välja sobivad tingimused Andres Kuusk – kollase kaardi mees (3) Märt Ots – üha teravamad hambad Hanno Pevkur – ausa külapoisi saatus (7) Kristina Šmigun-Vähi – puhas Kiku! Pardameeskond, kes serveerib metalset einet Ilus kontsert või Vene pehme jõud? (19) Fentanüülisõltlaste arvates elab politsei soovunelmais (1) Välismaa Rumeenia leinab kunagist valitsejat Euroopa Liit ja migrandid (1) Tuski sõnul on piiride sulgemine kvootidest kõvasti tähtsam Praegust põhilist migrandikollet kvoodid ei leevenda (26) Vangi saadetud eksminister hoiatas Venemaa eliiti (15) Arvamus Postimees 1937. aastal: Tallinn kõrgendas palkasid Kristina Šmigun-Vähi – puhas Kiku! Andreas Kaju: kutsuge toimetaja! (8) Peeter Langovitsi tagasivaade: raamatuesitlus Patareis Juhtkiri: et Eesti riik metsa ei läheks (3) Andres Kollist: õiglane infoühiskond, teadus ja eestlus (1) Raimund Ubar: hea teaduse odav väljamüük (1) Artemi Troitski: uttutõmbamise paradoksid (10) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Priit Pullerits: häbistatu saab heategijaks (2) Kultuur Peeter Langovitsi tagasivaade: raamatuesitlus Patareis EKI keelekool: neitsivillast püksid jalas Artemi Troitski: uttutõmbamise paradoksid (10) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Sport Spordi lühiuudised Otepää MK-etapp on tõsises ohus Marek Tiits: projekt «feim ja sull»? (6) Tänak pole Toyotast veel õiget aimu saanud Ermits langes 19 kohta, venelased said hooaja esimese poodiumikoha Tarbija Postimees maitseb: parima verivorsti tiitel vahetas tänavu omanikku (1) AK Betti Alveri kadunud tuulelaps Üks teistsugune pilk tõsistele eluprobleemidele Poola deemonitapja tegutseb Lõplikud ja lõputa mängud Barcelona ülikooli professor: Kataloonia ühiskond on sügavalt lõhestunud (8) Amori kolmas tee Andreas Kaju: kutsuge toimetaja! (8) Taavi Minnik: Hispaania prints Sidrun (2) Andres Kollist: õiglane infoühiskond, teadus ja eestlus (1) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Sissejuhatus Lawrence Durrelli Kreekasse Arter Pühade trendid ja jõulutavad Mart Kivastik: Kust võtab Eesti riik mõtte, et peaks inimesi kasvatama? (2) Endine erikooli õpetaja: sellises erikoolis inimeseks ei kasvata (14) Patriootliku Krimmi argipäev (2) Lauamängud toovad seltskonna kokku Filmiarvustus: "Reis Hispaaniasse". Film nagu meditatsioon Appi, laps kukkus reklaami lõksu! VIDEO! Musta ülikonnaga pole midagi peale hakata! (1) Kaja Kallas: kingirõõm või kingistress (14) 109 aastat tagasi Londonis: olümpiamängudele siseneb talisport Raivo E. Tamm jätkab võitlust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Priit Pullerits: häbistatu saab heategijaks

2 min lugemist
Moskvas näeb näitust, kus Venemaa presidenti Vladimir Putinit on kujutatud superkangelasena FOTO: Maxim Shemetov/REUTERS/Scanpix

Ligi neli aastat tagasi, pärast Sotši talimängude lõppu, pakatas Venemaa president Vladimir Putin enesekindlusest. Ta kiitles, et Venemaa võttis olümpia korraldamisega suure riski, kuid see tasus end igati ära. Ja ütles: «Olümpia avas meie rahvuse hinge.»

Milline iroonia sisaldub neis lausetes nüüd, kui teame, millega Venemaa tegelikult riskis, kuidas see end põrmugi ära ei tasunud ning mida see kõik ütleb venelaste hinge kohta.

Äsjane Putini mammutpressikonverents näitas, et Venemaa ei ole Sotši olümpia dopingufiaskost endiselt midagi õppinud. Kõiges, mis päevavalgele on tulnud, on süüdi Moskva antidopingulabori endine juht Grigori Rodtšenkov, kes, nagu Putin kahtlustas, räägib nüüd Ameerikas FBI antavate ainete mõju all seda, mida sealne eriteenistus soovib.

Kurioossel kombel on Venemaa valitsus suutnud pöörata olukorra, kus iga südametunnistusega inimene lööks silmad maha, niipidi, et näidata end hoopis heategijana. Kuigi ROKi täitevkomitee jättis oma otsusega dopingust puhastele Venemaa sportlastele ukse Pyeongchangi olümpiale avatuks, sai Putin näidata end ülla isakesena, kui teatas: «Kindlasti ei kuuluta me välja mingisugust boikotti.» Teisisõnu: loon ise suure ohu ja siis likvideerin selle. Kangelane ju!

Aga vähe sellest. Veel kord sõna Putinile: «Me ei takista oma olümpiasportlastel osalemast, kui neil säärane soov on.» On ju lahke inimene, kas pole?

Venemaa olümpiakomitee president Aleksandr Žukov, kes kuu enne ROKi otsust oli kuulutanud, et «Venemaa sportlased ei kavatse olümpiamängudest neutraalse lipu all osa võtta», lubas nädal pärast ROKi otsust toetada Venemaa sportlaste osalemist olümpial kõigi võimaluste ja vahenditega. Näete, veel üks heategija!

Ent võtteid, millega üdini piinlik situatsioon enda kasuks pöörata, leidub Venemaa arsenalis teisigi. Parim kaitse on esiteks, teadagi, rünnak, ja teiseks kaastunde tekitamine. Nii ründabki Venemaa, et südametu ROKi karmi otsuse tõttu kannatavad nende süütud sportlased, kes ei saa Pyeongchangis võistelda Venemaa lipu all ega kuulda võidu korral Venemaa hümni. Sõna Žukovile: «Süütute karistamine on ebaõiglane ja ebamoraalne ning täielikult vastuolus olümpialiikumise põhimõtetega.» Saite aru, ROKi otsustajad, millised moraalsed hälvikud te olete?

Sellest ei suuda Žukov, Putin ja nende kamraadid muidugi aru saada, et Venemaa süütud sportlased ei kannata mitte ROKi otsuse, vaid Venemaa massiivse sigaduse pärast.

Aga miks peaks noile süütuile sportlastele üldse kaasa tundma? Pole paljud neist nii süütud ühtigi. Sest Sotši olümpiaga seotud paljastustele on laekumas lisa. Ülemaailmne Antidopingu Agentuur andis äsja teada, et peagi tuleb välja veel üle kolmesaja dopingut tarvitanud Venemaa sportlase nimi.

ROK tegi oma hiljutise otsuse liiga heatahtlikult. Ilmselge, et Venemaa pole sellest mingeid järeldusi teinud. Ega vist kavatsegi teha.

Seotud lood
15.12.2017 18.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto