Sisukord
Arvamus
Postimees
16.12.2017
Eesti Hambaarstid kauplesid välja sobivad tingimused Andres Kuusk – kollase kaardi mees (3) Märt Ots – üha teravamad hambad Hanno Pevkur – ausa külapoisi saatus (7) Kristina Šmigun-Vähi – puhas Kiku! Pardameeskond, kes serveerib metalset einet Ilus kontsert või Vene pehme jõud? (19) Fentanüülisõltlaste arvates elab politsei soovunelmais (1) Välismaa Rumeenia leinab kunagist valitsejat Euroopa Liit ja migrandid (1) Tuski sõnul on piiride sulgemine kvootidest kõvasti tähtsam Praegust põhilist migrandikollet kvoodid ei leevenda (26) Vangi saadetud eksminister hoiatas Venemaa eliiti (15) Arvamus Postimees 1937. aastal: Tallinn kõrgendas palkasid Kristina Šmigun-Vähi – puhas Kiku! Andreas Kaju: kutsuge toimetaja! (8) Peeter Langovitsi tagasivaade: raamatuesitlus Patareis Juhtkiri: et Eesti riik metsa ei läheks (3) Andres Kollist: õiglane infoühiskond, teadus ja eestlus (1) Raimund Ubar: hea teaduse odav väljamüük (1) Artemi Troitski: uttutõmbamise paradoksid (10) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Priit Pullerits: häbistatu saab heategijaks (2) Kultuur Peeter Langovitsi tagasivaade: raamatuesitlus Patareis EKI keelekool: neitsivillast püksid jalas Artemi Troitski: uttutõmbamise paradoksid (10) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Sport Spordi lühiuudised Otepää MK-etapp on tõsises ohus Marek Tiits: projekt «feim ja sull»? (6) Tänak pole Toyotast veel õiget aimu saanud Ermits langes 19 kohta, venelased said hooaja esimese poodiumikoha Tarbija Postimees maitseb: parima verivorsti tiitel vahetas tänavu omanikku (1) AK Betti Alveri kadunud tuulelaps Üks teistsugune pilk tõsistele eluprobleemidele Poola deemonitapja tegutseb Lõplikud ja lõputa mängud Barcelona ülikooli professor: Kataloonia ühiskond on sügavalt lõhestunud (8) Amori kolmas tee Andreas Kaju: kutsuge toimetaja! (8) Taavi Minnik: Hispaania prints Sidrun (2) Andres Kollist: õiglane infoühiskond, teadus ja eestlus (1) Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9) Sissejuhatus Lawrence Durrelli Kreekasse Arter Pühade trendid ja jõulutavad Mart Kivastik: Kust võtab Eesti riik mõtte, et peaks inimesi kasvatama? (2) Endine erikooli õpetaja: sellises erikoolis inimeseks ei kasvata (14) Patriootliku Krimmi argipäev (2) Lauamängud toovad seltskonna kokku Filmiarvustus: "Reis Hispaaniasse". Film nagu meditatsioon Appi, laps kukkus reklaami lõksu! VIDEO! Musta ülikonnaga pole midagi peale hakata! (1) Kaja Kallas: kingirõõm või kingistress (14) 109 aastat tagasi Londonis: olümpiamängudele siseneb talisport Raivo E. Tamm jätkab võitlust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: et Eesti riik metsa ei läheks

2 min lugemist
Mets FOTO: Ronald Krumbholz/imago/Leo/Scanpix

«Meie paigavaimul on kaks päriskodu – mets ja meri. Rannaribal ja metsa servas oleme justkui paremad inimesed. /.../ Mets pakub nii tuule- kui kultuurivarju.» Nii kirjutab filosoofist kirjamees Valdur Mikita oma raamatus «Lindvistika». Ta ei liialda. Eesti metsal on juba ajalooliselt kultuuriline, sotsiaalne, majanduslik ja julgeolekuline mõõde.

Seepärast pole üllatav, et arutellu metsa üle sekkuvad eri valdkondade teadlased, looduskaitsjad, kirjanikud, ettevõtjad, poliitikud ning teised aktiivsed kodanikud, kellest kümned tuhanded on ju ise metsaomanikud.

Huvid võivad olla erinevad, kuid ühisosa ehk avalik huvi peaks väljenduma tõdemuses, et mets on tähtis ka tulevastele põlvedele. Seega kõik, mis puudutab metsa käekäiku, looduskaitset ja majandamist, peaks seisma nimelt selle eesmärgi teenistuses. Tuleb lähtuda põhiseadusest, mis ütleb: «Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.»

Senisest metsaalasest avalikust debatist saab teha üsna lihtsa vahekokkuvõtte: metsa ei saa ega tohi käsitleda liiga kitsast vaatenurgast. Laias laastus peaksime suutma leida tasakaalupunkte metsamajandusest ja metsast kui ökosüsteemist rääkivate vaadete vahel. Kui lähenemine on teadlikult või siis just väheste teadmiste tõttu liialt mustvalge, läheb kogu aur emotsioonidele. Tulemuseks on, et lageraielank tekib kohta, kus seda olla ei tohiks, ning mõnes teises kohas tapab lootusetu rapik tervet metsa. Kaotajaks jäävad nii majandus kui loodus, Eesti riik ja siinsed inimesed.

Riik on alustanud metsanduse arengukava koostamist aastateks 2020–2030 ja lubanud kolme aasta jooksul töösse kaasata 20 huvirühma, nende seas metsade heaolu eest seisvaid kodanikualgatusi, mitu riigiasutust ja vähemalt kümmekond ettevõtjate liitu. «Üks uue metsanduse arengukava väljatöötamise võtmekohti on see, et teadlased jõuaksid üksmeelele ja lepiksid omavahel kokku, milline on meie metsade juurdekasv ja sellest tulenev sobiv raiemaht,» kirjutas keskkonnaminister Siim Kiisler Postimehes (PM 12.12).

Meest sõnast – siin ei tohi jääda vaid kõlavate loosungite juurde. Võib liialdamata öelda, et kogu metsaalase debati seisukohalt on see võtmetähtsusega.

Kui üksmeel mõistete ja andmete osas jääb leidmata, ei saa me panna ka lootusi sellele, et sünnib arengukava, mis tõepoolest toimib, mitte aga mingi sisulise väärtuseta bürokraatlik paber, mida keegi tõsiselt ei võta.

Mets nõuab riigimehelikkust, teema tähtsuse mõistmist erakondades, et valdkonda puudutavad seadused oleks kvaliteesed. Populism ja kõikvõimalikud omakasupüüdlikkuse vormid tekitavad ühiskonnas üha uusi pingeilisi vastasseise, kahjustavad inimsuhteid ja Eesti riiki.

Seotud lood
15.12.2017 18.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto