R, 9.12.2022

Veider armulugu lumises metsas

Hendrik Alla
, toimetaja
Veider armulugu lumises metsas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ungari režissööri Ildikó Enyedi film «Ihust ja hingest»
Ungari režissööri Ildikó Enyedi film «Ihust ja hingest» Foto: outnow.ch

Mul on väga hea meel, et Ungari režissööri Ildikó Enyedi tähelepanuväärne film «Ihust ja hingest» veel selle aasta sees Eestis ekraanile jõudis. Kõik need, kes tunnevad aasta lõpul jõulu- ja igasugust muud stressi, saavad sellest kaheks tunniks, kui hästi läheb, ka pikemaks ajaks leevendust.

  • «Ihust ja hingest» (Teströl és lélekröl) Ungari 2017
  • Režissöör ja stsenarist Ildikó Enyedi, osades Alexandra Borbély, Géza Morcsányi
  • Linastub 15. detsembrist, kestus 116 minutit

Film sai tänavu Berliini festivalil Kuldkaru ning peoga auhindu ja nominatsioone üle maailma. Valiti ka Oscarite võõrkeelse filmi kandidaadiks. Meie oma «November» sinna kahjuks ei pääsenud. Euroopa filmiakadeemia nimetas peaosatäitja Alexandra Borbély parimaks naisnäitlejaks. Kõik need auväärsed žüriid ei eksi, tegu on vaatamist väärt asjaga.

Sama hästi kui «Ihust ja hingest» võiks olla filmi pealkiri «Unes ja ilmsi», sest tegelased näevad üht ja sama und. Pidevalt ja pikka aega. Unes on lihakombinaadi finantsdirektor Endre (Géza Morcsányi) uhke hirvepull, kes ajab oma hirveasju lumises metsas. Temaga seltsib uje emahirv. Kui kombinaati tuleb uus töötaja, kvaliteedikontrolör Mária (Alexandra Borbély), selgub, et temap see emahirv ongi. Mária nimelt näeb täpselt samasugust und, kus ta samas metsas hirvelehmana uitab.

Emahirvena uje on Mária ka päriselus, peaasjalikult lihakombinaadi sööklas, kus ta kohtub teiste tegelastega. Kolleegid peavad uut töötajat ülbeks ja üleolevaks, aga tegelikkus on just vastupidine. Mária ei suuda argisituatsioonides suhelda ega sundimatut söögilauavestlust pidada. Hiljem, oma piinlikult puhtas ja minimalistlikus kodus mängib ta need situatsioonid pipra- ja soolatopsidega läbi ning üritab aru saada, mis siis tegelikult juhtus.

Tundub, et Borbély peaaegu ei mängigi, tema miimika muutub stseenist stseeni minimaalselt. Mulle jäi see tegelane pikaks ajaks mõistatuseks. Lugesin Eesti autismiühingu kodulehelt Aspergeri sündroomi kirjeldust ja tõesti, Mária puhul võib mitut sümptomit täheldada. Borbély puhul on huvitav see, et kas siis, kui nägu tundub täiesti neutraalne, on tema suunurgad kogu aeg umbes pool millimeetrit ülespoole pööratud, nii et vaatajatele, aga ka tema vestluspartneritele jääb mulje, et naine kogu aeg leebelt naeratab.

Niisiis, Mária on sisemiselt katki. Kui me sellest veel aru pole saanud, siis tehakse selgeks filmi signatuurlauluga: neofolkkari Laura Marlingi lugu «What He Wrote», kus muuhulgas on sellised sõnad «I’m broke» ja «Cut out my tongue» jne. Tema armastatu ja armastaja, Endre, üksi elav vananev mees on ka katki, lõpetanud kõik inimsuhted, sealhulgas seksuaalsed. Katkisuse rõhutamiseks on stsenarist andnud talle halvatud vasaku käe.

Ma olen siin kogu aeg rääkinud lihakombinaadist, aga tegelikult töötavad tegelased tapamajas. Enyedi värvidega ei koonerda. Brutaalselt ja detailselt näitab ta vaatajale, kuidas üks veis ära tapetakse ja siis tarbijale sobivateks palakesteks jaotatakse. Tõesti, kui ta saaks kinosaali ka lõhna lasta, ei oleks ta seda võimalust mööda lasknud, nii palju tähelepanu pöörab režissöör sellele, kuidas lihatükk sureb.

Enne pannile panemist haamerdatakse veisesteik hambulise köögivasaraga läbi, et rakud purustada ja mahlad voolama pääseksid. Lehmatapmise stseenid selles filmis peavad ilmselt sedasama tegema vaataja ajuga, et see järgnevale peenele ja hõrgule armastusloole altim oleks. Nii jõhker ja läbipaistev võte oli minule natuke liiga palju näpuga silma torkimine, aga kahtlemata mõjus.

Režissöör jätab lahtiseks otsad, kus siis toimub tegelik elu, kas lumises metsas, kus «hirv ojal joob ja muretu ta meel» või tapamajas. Tegevustiku elavdamiseks varastatakse tapamajas kariloomade sugutungi võimendavat preparaati, mis lubab sisse tuua rõhutatult seksika politseipsühholoogi (Réka Tenki). Endre jõllitab avalikult tema rindu, aga nagu selgub, lõhub lihalik füüsiline seks unenäolise talvemetsa idülli.

Mul on hea meel, et elan universumis, kus kuskil eksisteerivad «Ihust ja hingest» Mária ja Endre, kelle on välja mõelnud Enyedi. Armastuslugu kahe vigastatud hinge kohtumisest, kus lähim kontakt on hirveninade puudutus talvises metsas ojast juues. Kahe peaosalise, eriti muidugi Borbély suurepärase mängu kõrval pöörake ka tähelepanu 90-aastase Ungari näitlejanna Itala Békési kõrvaosale tapamaja koristajana. 

Märksõnad
Tagasi üles