Sisukord
Arvamus
Tänane leht
19.12.2017
Eesti Ühe diplomaatilise operatsiooni anatoomia (5) Tartu Ülikooli laboris otsitakse leevendust astma ägenemisele Ema peksis tütart riidepuu, poeg rusikatega (18) Majandus Seni suurim skandaal riigifirmas on seotud Tallinna Sadamaga Eesti on kohvijanuseim maa Euroopas (2) Raudtee altkäemaks võib olla seotud rongide piiriületusega (2) Välismaa REPORTAAŽ: Lähis-Ida riigita rahval helget tulevikku ei paista (1) Kas USA välisministri Rex Tillersoni jaoks on käimas lõppmäng? (1) Soome kaitsevägi teadis lekkest juba varem (1) Rootsi poliitikud arutavad Balti riikides õppustel osalemist Arvamus Andres Kuusik: RMK ajab lapsed enne jõule nutma (48) Vaba mõte. Mis sa lugupeedid? Ahto Lobjakas: Saksamaa autopiloodil, kontinent ootel (4) Juhtkiri: soomlaste saladus – luure töötab (2) Maarja Naagel: küberruum kui Metsik Lääs? (1) Olev Remsu: tšekism võidutseb edasi (9) Postimees 1931. aastal: Soome keeluseaduse kriisipäevad Kultuur Muuseum muutis nähtamatu nähtavaks Räpasest punasest arhitektist Rootsi ettevõtjaks Sport Kiireim eestlane uiskudel: kahju kohe, et teised seda tunnet kogeda ei saa! (1) Lörtsitud emotsioonidest, turvatundest ja julgusest ületada ookeani: Eesti meistriliiga näitel Lasse Ottesen: võime Otepääl raja pikkust või võistluse kava muuta Zirk taastas Eesti medalilootuse Põhja-Korea olümpiasõit ikka ohus Tartu Lumehelbekesega vapp tekitas vallarahvas nördimust (13) Peipsi loksub Kallastel rannas Tartu ülikool sai kahe kaaluka teadusgrandi võrra rikkamaks Aime Jõgi: heategev kuulutus veereb mööda maad otsekui lumepall (6) Peetri kogudus võtab tarvitusele käsikellad Kunstnik pälvis preemia Vene-teemalise näituse eest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maarja Naagel: küberruum kui Metsik Lääs?

3 min lugemist
Maarja Naagel FOTO: Erakogu

Microsofti juht Brad Smith teatas, et on tarvis digitaalset Genfi konventsiooni, kuid targem oleks sõja- ja rahuaegne rahvusvaheline õigus lahus hoida, leiab NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse rahvusvahelise õiguse teadur Maarja Naagel.

Õigusteadlased jälgivad juba mõnda aega huviga arutelu, kus küberruumi soovitakse turvalisemaks muuta uue rahvusvahelise õiguse või kokkuleppega.

Tegelikult pole takistus kehtiva õiguse puudumine ning maailm ei vaja digitaalset Genfi konventsiooni. Reeglid ja kohustused, mis riigid on omavahelistes suhetes juba ammu kokku leppinud, kehtivad ka küberruumis. Märksa keerulisem on teatud olukordades jõuda poliitiliste sammudeni, millega kehtivad õigusnormid ka praktikas ellu viidaks.

Microsofti tänavu veebruaris avaldatud üleskutse sõlmida kokkulepe küberruumi turvalisuse tagamiseks on rahvusvahelises meedias pälvinud üksjagu vastukaja, enamasti positiivset. Microsoft on ka ise rõhutanud, et tegu on tööprojektiga, mille sisu saab vastavalt vajadusele kohendada. Kohendanud nad seda ongi, kuid üks oluline detail vajab siiski korrigeerimist. Väljend «digitaalne Genfi konventsioon» on eksitav.

1949. aastal vastu võetud Genfi konventsioonid ja nende hilisemad lisaprotokollid moodustavad nüüdisaegse relvakonfliktiõiguse tuuma. Need reguleerivad sõjapidamise viise ja vahendeid ja sätestavad piirangud eesmärgiga luua tasakaal tsiviilisikute kaitse ja riikide sõjalise kaitse vajaduse vahel. Võtmesõna on siin «relvakonflikt»: need rahvusvahelised lepingud kohalduvad ainult relvakonflikti korral. Ning relvakonflikti korral kehtivad need lepingud ka küberruumi kohta.

Kui Microsofti algatuse eesmärk on luua reeglid, mis kaitseksid tsiviilisikuid küberruumis igapäevaste ohtude eest, siis selle reeglite kogumi nimetamine «digitaalseks Genfi konventsiooniks» viib meid eksitavale mõttele, et tegu on relvakonfliktiga.

Vaatamata sellele, et igapäevases kõnepruugis on küllaltki levinud kasutada küberruumist rääkides sõnavara, mis tavapäraselt kuulub sõjalisse leksikasse («küberrünnak», «küberkaitse», «kübersõda»), siis õiguslikus mõttes ei ole tegu relvakonfliktiga.

Õigus on tõhus siis, kui see on selge. Relvakonfliktiõigus ja rahuaegset riikide tegevust reguleeriv õigusraamistik on teineteisest selgelt eristatud ning mõlema tõhusa toimimise tarvis tuleb see ka edaspidi nii hoida. Kokkuvõttes aitab see kaasa ka maailma turvalisemaks muutmisele igale üksikisikule.

Üleskutse leppida kokku küberruumi turvalise kasutamise eeskirjas ei ole iseenesest uus. Mitmes rahvusvahelises organisatsioonis on teoksil algatusi, mille laiem eesmärk on muuta küberruumis tegutsemist turvalisemaks ja ettearvatavamaks ning püüda seeläbi vältida olukordade kasvamist konfliktiks.

Selliste protsesside näidetena võib tuua küberruumi usaldusmeetmete (Confidence Building Measures) algatuse OSCEs,  valitsusekspertide (Group of Governmental Experts) kohtumised ÜROs, küberkuritegevusevastase Budapesti konventsiooni, Venemaa ettepaneku sõlmida uus rahvusvaheline leping (Code of Conduct) ja küberruumi stabiilsuse tagamist käsitleva üleilmse komisjoni (Global Commission on the Stability of Cyberspace).

Akadeemilisemal poolel on grupp rahvusvahelise õiguse eksperte Tallinna Käsiraamatus (Tallinn Manual 2.0) pannud kokku oma visiooni, kuidas kehtiva rahvusvahelise normid küberruumile kohalduvad.

Neil protsessidel on oma tugevused ja nõrkused, kuid neid kõiki ühendab asjaolu, et need toimuvad üldises rahvusvaheliste suhete raames ning nende edu ja ebaedu peegeldab rohkemal või vähemal määral üldist riikidevaheliste suhete seisu. Tulemused ei pruugi olla nii kiired ja edumeelsed, kui soovime. Seetõttu on erasektorist tulevad algatused igati teretulnud. Kui teha seda paindlikult ja eksitavaid mõisteid (olgu kui tahes kõlavaid) kasutamata, on neil ka suurem edulootus.

Seni aga ei maksa arvata, et küberruum toimiks õiguslikus vaakumis. Riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid eesotsas NATO ja Euroopa Liiduga on selgelt väljendanud arusaama, et kogu rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumis. See tähendab, et riigid on kohustatud ka küberruumis tegutsedes järgima kõiki riikide käitumist reguleerivad reegleid. Asjaolu, et mõned seda alati ei tee või püüavad halle alasid kasutades normide vahel laveerida, ei muuda õigust ennast olematuks.

Samas on ebarealistlik loota, et riigid oleksid tänapäeva ja lähituleviku rahvusvaheliste suhete olukorras suutelised vormima oma poliitilise tahte üksmeeleks, mida on vaja uue laiapõhjalise rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks. Seetõttu on rohkem edulootust algatustel, mis järk-järgult riikide poliitikat mõjutavad ning lõpuks ka õiguses uue arenguni viivad.

Seotud lood
18.12.2017 20.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto