/nginx/o/2017/12/18/7419103t1hfe99.png)
Viimased nädalad on toonud Eestisse teateid Soome keeluseaduse vankuvast seisukorrast. Enne keeluseadust peeti Soomet maaks, kes oli korraldanud eriti hästi alkoholiküsimuse ja kus silmapaistvalt oli arenenud karskusmeelsus ja karskusliikumine. Praegu on sellest heast arvamisest jäänud järele ainult varemed. /…/
Alkoholi sissevedu ei suudetud küllaldaselt vähendada, muudatus sündis ainult vormis: sisseveost sai salavedu. Nii on kujunenudki praegusel keeluseadusemaal valitsev traagika: soovides seadusega võita alkoholi tegid karsklased võimalikuks järjest laieneva seaduserikkumise. See pahe on kasvanud suuremaks kui seda kunagi Soomes oli joomine.
Soomes on praegu kujunenud «tühi seadus» - seadus, mille täitmise eest on kohustatud valvama eriline politseivägi, kuid millest seepeale vaatamata ei hooli suur osa rahvast.
Rahvamassi juurest kandus «tühi seadus» ka ametnikkude hulka ja pani aluse korruptsioonile, mis kahjulik ühiskonnale ning mille juures teenivad ainult kuritegelised salaveo-kliked.
Kas ei leia Lapua poolt kuulutatud seadusetähelepanematus pinda just keeluseaduse rikkumisega tekkinud olukorra tõttu, kus rahval kaob austus ka teiste normide vastu?
Korruptsiooni-laadiliste nähete kõrval koormab Soome riiki suur piirivalve, mis toob vähe kasu võrreldes suurte ülalpidamiskuludega ja veel palju tähtsam on aktsiisitulu puudumine.
Praegu on keeluseadus huvide esirinda nihkunud just selle tõttu, et Soome riik vajab uut tuluallikat oma eelarve tasakaalustamiseks.
19.12.1931
