Sisukord
Uudised
Postimees
19.12.2017
Eesti Ühe diplomaatilise operatsiooni anatoomia (5) Tartu Ülikooli laboris otsitakse leevendust astma ägenemisele Ema peksis tütart riidepuu, poeg rusikatega (18) Majandus Seni suurim skandaal riigifirmas on seotud Tallinna Sadamaga Eesti on kohvijanuseim maa Euroopas (2) Raudtee altkäemaks võib olla seotud rongide piiriületusega (2) Välismaa REPORTAAŽ: Lähis-Ida riigita rahval helget tulevikku ei paista (1) Kas USA välisministri Rex Tillersoni jaoks on käimas lõppmäng? (1) Soome kaitsevägi teadis lekkest juba varem (1) Rootsi poliitikud arutavad Balti riikides õppustel osalemist Arvamus Andres Kuusik: RMK ajab lapsed enne jõule nutma (48) Vaba mõte. Mis sa lugupeedid? Ahto Lobjakas: Saksamaa autopiloodil, kontinent ootel (4) Juhtkiri: soomlaste saladus – luure töötab (2) Maarja Naagel: küberruum kui Metsik Lääs? (1) Olev Remsu: tšekism võidutseb edasi (9) Postimees 1931. aastal: Soome keeluseaduse kriisipäevad Kultuur Muuseum muutis nähtamatu nähtavaks Räpasest punasest arhitektist Rootsi ettevõtjaks Sport Kiireim eestlane uiskudel: kahju kohe, et teised seda tunnet kogeda ei saa! (1) Lörtsitud emotsioonidest, turvatundest ja julgusest ületada ookeani: Eesti meistriliiga näitel Lasse Ottesen: võime Otepääl raja pikkust või võistluse kava muuta Zirk taastas Eesti medalilootuse Põhja-Korea olümpiasõit ikka ohus Tartu Lumehelbekesega vapp tekitas vallarahvas nördimust (13) Peipsi loksub Kallastel rannas Tartu ülikool sai kahe kaaluka teadusgrandi võrra rikkamaks Aime Jõgi: heategev kuulutus veereb mööda maad otsekui lumepall (6) Peetri kogudus võtab tarvitusele käsikellad Kunstnik pälvis preemia Vene-teemalise näituse eest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peipsi loksub Kallastel rannas

2 min lugemist

Midagi head kevad Peip­­si ääres elavatele inimestele ei too, arvab Kallastel otse Peip­­si järve ääres elav Tiit Hilpus. 

«Olen siinmail elanud ligi nelikümmend aastat, järv on ka varasematel sügistel kolm-neli korda kõrge olnud, aga sellist pilti pole ma varem näinud,» rääkis ta. «Suvel oli mu maja all oma viisteist meetrit randa, siis hakkas aga vesi tõusma ja nüüd pole seal enam jalatäitki maad, ainult vesi ja jää.»

Kord tõuseb, kord alaneb

Ilmateenistuse andmetel ulatus Peipsi veetase eile Praagal 250 sentimeetrit üle mõõdulati nulli, mida on 69 sentimeetrit rohkem kui detsembris tavaliselt. «Kui tuleb suure lume ja paksu jääga talv, lükkab idatuul kevadel selle tohutu jää kõik meie kaldasse ning see jõud on tohutu, lõhub kallast ja litsub kõik ettejääva puruks,» ütles Tiit Hilpus. 

Peipsi veetase on praegu küll kõrge, kuid see pole harukordne, alates 1921. aastast on see suur järv vastu talve olnud varemgi tavalisest tublisti kõrgem, tõdes keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna Lõuna regiooni spetsialist Ene Randpuu. 

«Kevaditi on Peipsi veetase sageli 250 sentimeetri ringis, see on loomulik, sügiseti juhtub seda aga harvem,» märkis ta. Viimati oli järve veetase kõrge 2009. aasta sügisel, kui 14. detsembril ulatus veetase 256 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli. 2009. aasta sügisele järgnes lumerohke talv ning suured üleujutused kevadel, mida tartlasedki mäletavad. «Nüüd on pea kümme aastat rahu olnud ja inimesed on kõrge veetaseme unustanud,» ütles Ene Randpuu. «Peipsi selline ongi – kord tõuseb, kord langeb. Ma ei usu, et kevadel suur uputus tuleb, sest lumist talve ei paista tulevat. Aga kui siiski tuleb meil palju lund, siis on küll uputus kindel.»

Näiteks 1920. aastatel oli järv väga veerohke, 1940. aastatel madal, 1950. aastatel küündis veetase mitu aastat üle 300 sentimeetri ning 1960. ja 1970. aastad olid taas veevaesed. Seevastu 1980. aastatel küündis Peipsi tase mitmel aastal üle 300 sentimeetri. 

«Kaheksakümnendatel aastatel olin siin kõrge veetasemega väga hädas,» meenutas Tiit Hilpus. «Kaheksakümnendate lõpus õnnestus meil Tartust bager saada, lasime Narva jõge Vasknarvast alates liivast ära puhastada. Siis läks asi paremaks, vesi pääses järvest minema. Nüüd peaks ka sellise töö ette võtma. Aga kas seda enam üldse tohib teha ja kui tohib, siis kes teeb?»

Pole lihtne töö

«Meie majja ei ole ühtegi ettepanekut tulnud, et kaevame Vasknarvas Narva jõge laiemaks ja sügavamaks,» ütles keskkonnaameti Põhja regiooni juhataja Jaak Jürgenson. «Pealegi pole see nii lihtne, kui näib, sest tegemist on ju piiriveekoguga. Sellised asjad tuleb Venemaa esindajatega kooskõlastada. Ja kas see ikka on hea mõte – ka meres on praegu vett palju, aga mõnel järgmisel aastal on seda igal pool jälle vähe.»

Ene Randpuu andmetel tehti Narva jõe sängi Vasknarvast alates aastatel 1932–1939 buunid ehk veevoolu reguleerivad ja kiirendavad ning kaldaid kaitsvad põiktammid. «Pärast seda tööd Peipsi veetase alanes,» ütles Ene Randpuu. «Enne buunide rajamist, 1920. aastatel oli Peipsi tase väga kõrge, nii kõrge pole Peipsi enam kunagi pärast buunide tegemist olnud.»

Seotud lood
18.12.2017 20.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto