Eesti Pank: Eesti majandus on jõudnud kasvu haripunkti

Eesti Panga president Ardo Hansson. FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALTICS/Scanpix

Eesti Pank tõstis järsult selle ja järgmise aasta majandusprognoosi kinnitades, et meie majandus on kriisijärgse aja parimas seisus, kuid praegune seis veel ülekuumenemisele ei viita.

Keskpanga teatel on meie jaoks olulistel turgudel läinud hästi, samal ajal ootused tulevikuks on veidi vaoshoitumad.

Selle aasta majanduskasvuks prognoosib keskpank 4,3 ja järgmiseks aastaks 4,2 protsenti võrrelduna vastavalt 3,5 ja 3,3 protsendiga, mida Eesti Pank prognoosis juunis. Järgnevatel aastatel peaks aeglustuma kasv 3,1 protsendini 2019. ja 2,7 protsendini 2020. aastal.

Eesti Panga kinnitusel on kasvu aeglustumise põhjuseks Euroopa Keskpanga varasemate rahapoliitiliste otsuste mõju hääbumise, tugevama euro ja tööjõupiirangu tõttu eurotsoonis. «Peamistest eksporditurgudest sõltuvalt aeglustub ka Eesti majanduskasv,» nendib Eesti Pank.

Eesti Panga hinnangul on meie majandus kriisijärgse aja parimas seisus. Harud ja kasvuvaldkonnad, millel vahepeal läks halvasti, on kasvuhoo sisse saanud ja majanduskasv on muutunud laiapõhjaliseks. Palgakulu kasv on kiire, kuid nüüdseks paremas kooskõlas majanduse üldise olukorraga.

Keskpanga hinnangul on lisaks palgakuludele viimasel ajal suurenenud ka ettevõtlussektori kasum, mis näitab ilmselt, et turul domineerivad tugevad ettevõtted. Madalapalgaliste töökohtade täitmine on keeruline, sest need pole praegustes turutingimustes konkurentsivõimelised.

Mis aga ehk kõige rõõmustavam, ettevõtted suurendavad investeeringuid, kuna on vajadus tõsta tootlikkust ja töötajate palku.

Erinevalt kümne aasta tagusest ajast ei moonuta majanduse struktuuri kiire võlakoormuse kasv. Samas on ehitus tugevas tõusutsüklis, sest suurenemas on nii era- kui ka avaliku sektori tellimused. Ehitusvaldkond paistab teiste tegevusalade kõrval silma suurima tööjõupuudusega, mis võib tellimuste jätkudes tööjõukulusid ülemäära paisutada, et töötajaid teistest sektoritest suurema palgaga üle meelitada.

Töökohavahetuste sagedus on juba jõudnud eelmise majandusbuumi aegsele tasemele. Vältida tuleks olukorda, kus lühikesse ajavahemikku kuhjuvad projektid ja sellest tulenev liigne heitlikkus ehituses põhjustavad taas kord suure kasvukõikumise kogu majanduses. Suur roll selle eesmärgi täitmisel on valitsemissektoril.

Samas hoiatab Eesti Pank endiselt, et väga kiire majanduskasv pole õige aeg puudujäägis eelarve tegemiseks.

«Olukorras, kus majandus on juba ületamas oma potentsiaalset taset ja euroala ühine rahapoliitika püsib toetav, pole valitsusel vaja majandust omalt poolt ergutada,» toonitas keskpank. «Praeguses olukorras reservide kogumata jätmine tähendab väiksemat tuge valitsuselt siis, kui majandusel peaks ootamatult minema kehvemini.»

Eesti Pank pöörab tähelepanu ka asjaolule, et maksukeskkonna ennustamatus raskendab erasektoril tulevikku puudutavate otsuste langetamist.

Eesti Panga prognoos 2017. ja 2018. aastaks

SKT muutus püsihindades: 4,3 ja 4,2%
THI inflatsioon: 3,5 ja 3,2%

Töötuse määr: 5,9 ja 7,3%

Keskmine brutopalk: 1217 ja 1292 eurot kuus

Keskmise brutopalga muutus: 6,8 ja 6,2 %

Eelarvetasakaal: -0,5 ja -0,4 % SKTst.

Seotud lood
19.12.2017 21.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto