Sisukord
Arvamus
Postimees
20.12.2017
Eesti Kõige tähtsam on märgata ja rääkida (98) Ökoloogide analüüs näitab, et miljarditehasest jääv jalajälg pole sugugi nii puhas (7) Majandus Osa ettevõtteid vaatab reklaami näitamisele Kremli-meelses PBKs läbi sõrmede (3) Eesti Pank: Eesti majandus on jõudnud kasvu haripunkti Enamik saab ikka kätte alla tuhande euro Välismaa Välismaa lühid 20.12.2017 Trump õõnestab eriuurija jalgealust Analüütik: kas Soome Snowdeni afäär? Katalaani kaupu boikoteerides tulistab ülejäänud Hispaania endale jalga (5) «Katalanist, mine Katalooniasse!» (1) Ühisest keelest hoolimata ei suuda Valencia katalaani «paellavargaid» mõista Krimmitatarlased teevad maailmas kampaaniat Arvamus Lembit Uustulnd: koolitus – elukoolitus Pavel Ivanov: «Imede põld» ja muu keelatud vili (1) Ahto Kivi: eraalgatus koolipidamises on oluline (1) Arved Breidaks: lõunaeestlased saavad pügada (3) Juhtkiri: vabariigi valvur, mitte kummitempel (6) Postimees 1939. aastal: tarvilik käsiraamat igale kodanikule Janar Ala: rahva peegeldused raamatute selgadel Kultuur Jõuluturneede rekordaasta: muusikud rabavad, kuidas suudavad Loojad omavahel: loomingust, alkoholist, kannatusest ja enesehävitamisest Sport Tšernoussov tembeldati reeturiks Mõõt täis: Ferrari annab Räikkönenile viimase võimaluse Pärnu püüab täna eurosarjas edasipääsu USADA Gatlini skandaalist: kõiki peetakse süütuks, kuni on tõestatud vastupidist (1) Tartu Kuulutused, 20. detsember 2017 Tartu rattaringluse plaanides samm tagasi: elektrirattad meie talve ei sobi (3) Tartus lendab aastavahetusel taevasse 6544 tulelasku Tammeka alustab hooajaks valmistumist kaptenita C. Bechsteini tiibklaver hingab kliinikumi õhku Jüri Laurson: Emajõgi vajab kodanikukaitset Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ahto Kivi: eraalgatus koolipidamises on oluline

3 min lugemist
Ahto Kivi FOTO: Erakogu

Riigikogus on menetlemisel erakooliseaduse muudatus, mis võib osutuda pöördepunktiks Eesti haridussüsteemis, kirjutab kodanikuliikumise Avalikult Haridusest esindaja Ahto Kivi.

Püüan vastata küsimustele, mis tavaliselt erakoolide toetamisega seoses tekivad. Nende küsimuste kaudu on hea kirjeldada erakoolide ja hariduse rolli ühiskonnas.

Kas ühes koolivõrgus saavad vastastikku kasulikult tegutseda tasuta munitsipaalkoolid ja tasulised erakoolid? Miks on vaja erakoolide kaudu loodavat valikuvõimalust?

Juunis 2016 tunnistas riigikogu erakoolid avaliku koolivõrgu osaks, lisades põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse lause: «Koolivõrgu moodustavad põhikoolid ja gümnaasiumid nende omandivormist olenemata.» Erakoolide toetamise vastased peavad riigi kohustuseks pakkuda kõikidele lastele tasuta haridust. Erakoolide loomist käsitletakse vabadusõigusena, mille puhul riigil ei ole kohustust rahastada lapsevanema valikut.

Meil on nõukogude ajast pärandina kaasa saadud koolivõrk ja selle juhtimise süsteem. On selge, et koolikorralduses ei tohi teha järske muudatusi, mis võiksid ohtu seada kooli kui kultuuri järjepidevuse kandja. Kuid me peame käsitlema riiki ka kui arenguvõimaluste loojat, mitte ainult kui olemasoleva korra põlistajat. Arengu eeltingimus on keskkonna mitmekesisus. Arenguks on vaja keskkonna heterogeensust, mitte homogeensust. Samas ei tohi erinevused minna nii suureks, et sarnasus kaob. Vaja on nii erinevust kui ka ühisosa. See on Juri Lotmani kommunikatsioonimudeli ja kultuuriteooria fundamentaalne printsiip. Suhelda on mõtet ainult siis, kui partner on minust erinev, ja võimalik ainult siis, kui keel on sarnane. Homogeenne ühiskond hävib oma rumaluses nagu monokultuurne põld esimese parasiitide rünnaku korral.

Millistele andmetele ja analüüsidele tuginevad väited erakoolide heldest toetamisest?

Väitlustes viidatakse sageli umbmäärastele analüüsidele, mis peaksid tõestama, et erakoole toetatakse heldemalt kui munitsipaalkoole. See on vale, sest SA Poliitikauuringute Keskus Praxis 2016. aastal tehtud analüüs osutab, et selliseid analüüse ei ole seni olemas ja neid ei saagi teha, sest ei ole isegi algandmeid. Eesti koolivõrku investeeritud Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksja raha kohta puudub selgus. Puudub statistika eri koolitüüpide ja kooliastmete kulukuse kohta. Kui erakoolide teket piiratakse ainult seepärast, et vältida munitsipaalkoolide tühjaks jäämist, siis on see sisuliselt õpilaste vangistamine olemasolevasse süsteemi. Sama poliitikat rakendas NSVL, kui pani piiri kinni ega lubanud rahvast liikuma.

Kas erakoolide toetamine töötab vastu koolivõrgu korrastamisele? Lapsevanemad ei hakka mitte kunagi mõtlema koolivõrgu korrastamisele, kuid nad mõtlevad oma laste tulevikule ehk laste haridusele. Väidetakse, et erakoolid takistavad koolivõrgu korrastamist. Mis on see müstiline «koolivõrgu korrastamine»? Sellel tegevusel on kolm osa: 1) põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine; 2) uute riigigümnaasiumite ehitamine; 3) munitsipaalpõhikoolide võrgu korrastamine koos (heade) torukoolide hoidmisega.

Nende kolme sammuga soovib koolivõrgu korrastaja (kes see on?) administratiivse ümberkorralduse meetme ja koolimajade ehitamise meetme kaudu tagada kvaliteetse hariduse kättesaadavuse. Kas need kaks meedet on piisavad seatud eesmärgi saavutamiseks? Ei ole, sest harituks kujunemisel on koolil küll suur roll, aga mitte niivõrd koolihoonel, kuivõrd nendel protsessidel ja nähtustel, mis leiavad aset kooliga seotud suhete süsteemis. Millised on need protsessid, millest sõltub tegelikult õpilase areng? Kas tõesti on õpilase arengu põhiprotsess koolivõrgu korrastamise protsess?

Kuna poliitikud ja ametnikud ei ole vist aru saanud, millised protsessid tegelikult toetavad harituks kujunemist, siis on «koolivõrgu korrastamisega» astutud ämbrisse. Erakoole on tekkinud alates 1990. aastast. Ma oletan, et haridusministrite ämbrid on kiirendanud erakoolide arvu kasvu. Aga ei saa välistada, et erakoolid (kogukonnakoolid) ongi tulevikus haridussüsteemis ainuke kooli omandivorm – koolide haldamine kogukondlikult võib osutuda kõige jätkusuutlikumaks nii õpilase kui ka kogukonna arengut toetavaks koolipidamise viisiks.

Kuidas teha muudatusi sobimatuks muutunud ühiskonnakorralduses? Lastega kontaktis olevad õpetajad näevad uut maailmapilti ja kogukonna abiga on võimalik luua uut ühiskonna arengu mudelit. Sotsiaalküsimustega tegelenud filosoof Rudolf Steiner soovitas keeruliseks muutunud inimühiskonnas korraldada inimeste elu kolmeks liigenduvalt, sest avaliku elu segadused tulenevad vaimuelu sõltuvusest riigist ning majandusest. Kui waldorf-pedagoogika lähtekoht on inimesekäsitus, mis vaatleb mõtte-, tunde- ja tahtearengut tervikseostes kogu elukaare jooksul, siis waldorf-kooli pidaja ülesanne on eristada pedagoogilisi, õigus- ja majandusküsimusi ja luua nende küsimustega tegelemiseks õiged koolisisesed organind. Know-how on teadmine – aga kool ei ole mitte ainult teadmiste vahetamise koht, vaid ka õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja kogukonna arengu keskkond. Kui me soovime arengut, siis peame võimaldama vabadust, kus aktiivne alge loob uut korda.

Mis on koolile garantii? Mis on hariduse kvaliteet ja kes seda hindab? Erakooli garantii on lastevanemate huvi kooli vastu. Eestis on erakoolide rahastamine pearahapõhine: haridustoetus, tegevustoetus ja õppemaks on pearahapõhised. Nii jääb see ka uue eelnõu järgi. Kui õpilasi ei ole, ei ole koolil raha. Munitsipaal- ja riigikoolid on ainult osaliselt – haridustoetuse ulatuses – pearahapõhised. Tegevuskulud ja maja kulud maksavad kohalik omavalitsus ja riik otse koolile. Erakoolide stabiilsus sõltub otseselt kooli headusest: kui on halb kool, siis ei ole õpilasi ega ka raha. Munitsipaal- ja riigikoolidel on palju stabiilsem olukord, sest koos õpilasega lahkub koolist ainult haridustoetus.

Seotud lood
    19.12.2017 21.12.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto