Sisukord
Arvamus
Postimees
20.12.2017
Eesti Kõige tähtsam on märgata ja rääkida (98) Ökoloogide analüüs näitab, et miljarditehasest jääv jalajälg pole sugugi nii puhas (7) Majandus Osa ettevõtteid vaatab reklaami näitamisele Kremli-meelses PBKs läbi sõrmede (3) Eesti Pank: Eesti majandus on jõudnud kasvu haripunkti Enamik saab ikka kätte alla tuhande euro Välismaa Välismaa lühid 20.12.2017 Trump õõnestab eriuurija jalgealust Analüütik: kas Soome Snowdeni afäär? Katalaani kaupu boikoteerides tulistab ülejäänud Hispaania endale jalga (5) «Katalanist, mine Katalooniasse!» (1) Ühisest keelest hoolimata ei suuda Valencia katalaani «paellavargaid» mõista Krimmitatarlased teevad maailmas kampaaniat Arvamus Lembit Uustulnd: koolitus – elukoolitus Pavel Ivanov: «Imede põld» ja muu keelatud vili (1) Ahto Kivi: eraalgatus koolipidamises on oluline (1) Arved Breidaks: lõunaeestlased saavad pügada (3) Juhtkiri: vabariigi valvur, mitte kummitempel (6) Postimees 1939. aastal: tarvilik käsiraamat igale kodanikule Janar Ala: rahva peegeldused raamatute selgadel Kultuur Jõuluturneede rekordaasta: muusikud rabavad, kuidas suudavad Loojad omavahel: loomingust, alkoholist, kannatusest ja enesehävitamisest Sport Tšernoussov tembeldati reeturiks Mõõt täis: Ferrari annab Räikkönenile viimase võimaluse Pärnu püüab täna eurosarjas edasipääsu USADA Gatlini skandaalist: kõiki peetakse süütuks, kuni on tõestatud vastupidist (1) Tartu Kuulutused, 20. detsember 2017 Tartu rattaringluse plaanides samm tagasi: elektrirattad meie talve ei sobi (3) Tartus lendab aastavahetusel taevasse 6544 tulelasku Tammeka alustab hooajaks valmistumist kaptenita C. Bechsteini tiibklaver hingab kliinikumi õhku Jüri Laurson: Emajõgi vajab kodanikukaitset Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Laurson: Emajõgi vajab kodanikukaitset

2 min lugemist
Jüri Laurson FOTO: Margus Ansu

Tartut läbiv Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest ja suubub Praagal Peipsi järve. Uuringute tulemusel on leitud, et Emajõe ja Peipsi järve vesikonnast võib leida üle 30 kalaliigi. Hiljutisest artiklist (TPM, 4.12) võis lugeda, et tänavu leppisid Eesti ja Venemaa kokku järgmise aasta püügikogused, mille järgi kutselised kalurid võivad püüda Peipsist ja Lämmijärvest kokku 4086 tonni kala, mis on 579 tonni rohkem kui tänavu.

Samas aga on näha, et riiklik keskkonnakaitse Emajõe ja Peipsi vesikonnale on ohtu sattumas. Paistab, et keskkonnamõju otsustajad istuvad Tallinnas puhta õhuga kontorites ja tehase ehitamise läbisurujad välismaal. Nad ei taju Tartu Emajõe äärde plaanitava tselluloositehasega kaasneda võivaid saastemõjusid Tartu linnale ning Emajõe ja Peipsi vesikonnale.

Tartu linna kodanikel ei ole veel meelest läinud aeg, kui Tartumaal Ilmatsalus asuvast sigalast levis aeg-ajalt, olenevalt tuule suunast, ebameeldiv lõhn isegi Tartu kesklinna. Haisust vabanesime alles pärast sigala sulgemist mõni aasta tagasi. Paraku on praegu üles kerkinud uue reostusallika ehitamise plaanid.

Paistab, et tselluloositehase rajamise on riik võtnud kindlaks eesmärgiks ja püüab suure saasteohuga tselluloositehast Emajõe lähedale jõuga läbi suruda. Tundub, et võimu ja rahaga mängides püütakse silmaklapistada ning tasalülitada isegi mõningaid teadusinimesi.

Kodanike poolt välja öeldud tehase rajamise vastu käivad väited jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes, sest looduse reostamist raha nimel peetakse uueks normaalsuseks. Ometi riigikontrolli hinnangul ei taganud Eesti riigi seninegi tegevus Peipsi järve reostumise vähendamist ulatuses, mis oleks aidanud saavutada Euroopa Liidu nõuete kohast seisundit aastaks 2015. Samuti ei leidnud riigikontroll, et seda suudetaks saavutada ka järgmiseks tähtajaks, s.o aastaks 2021. 

Ühelt poolt nõuab Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv Emajõe ja Peipsi praeguse halva ökoloogilise seisukorra parandamist 2021. aastaks, teisalt ei soovi mingit lisareostusohtu ka Lõuna-Eesti inimesed. Kas tõesti astub riik suurema osa kodanikega erinevat sammu? Kohati tundub küll nii. 

Kuigi kõigile peaks olema selge, et Eesti puhas looduskeskkond on meie kõige suurem väärtus ning võimalus just selles viibida on suurim ekspordiartikkel ka turistidele. 

Paistab aga, et tselluloositehase rajamisega tahetakse minna teist teed ning puhas loodus ühekordse tehinguna korrapealt ära hävitada. Ajakirjaniku küsimusele Tartu külje alla tselluloositehase ehitamise kohta vastas Tartu uus abilinnapea Monika Rand (TPM, 5.12): «Ma selles head ei näe. Sellega kaasnevad lõhnahäiringud. Kumb üles kaalub, kas puhta õhuga linnakeskkond või see, et täidame linna rahakotti.» 

Väga õige seisukoht, kuid kes siis ikkagi kaitseb puhast looduskeskkonda?

Seotud lood
19.12.2017 21.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto