Sisukord
Muusika
Postimees
20.12.2017
Eesti Kõige tähtsam on märgata ja rääkida (98) Ökoloogide analüüs näitab, et miljarditehasest jääv jalajälg pole sugugi nii puhas (7) Majandus Osa ettevõtteid vaatab reklaami näitamisele Kremli-meelses PBKs läbi sõrmede (3) Eesti Pank: Eesti majandus on jõudnud kasvu haripunkti Enamik saab ikka kätte alla tuhande euro Välismaa Välismaa lühid 20.12.2017 Trump õõnestab eriuurija jalgealust Analüütik: kas Soome Snowdeni afäär? Katalaani kaupu boikoteerides tulistab ülejäänud Hispaania endale jalga (5) «Katalanist, mine Katalooniasse!» (1) Ühisest keelest hoolimata ei suuda Valencia katalaani «paellavargaid» mõista Krimmitatarlased teevad maailmas kampaaniat Arvamus Lembit Uustulnd: koolitus – elukoolitus Pavel Ivanov: «Imede põld» ja muu keelatud vili (1) Ahto Kivi: eraalgatus koolipidamises on oluline (1) Arved Breidaks: lõunaeestlased saavad pügada (3) Juhtkiri: vabariigi valvur, mitte kummitempel (6) Postimees 1939. aastal: tarvilik käsiraamat igale kodanikule Janar Ala: rahva peegeldused raamatute selgadel Kultuur Jõuluturneede rekordaasta: muusikud rabavad, kuidas suudavad Loojad omavahel: loomingust, alkoholist, kannatusest ja enesehävitamisest Sport Tšernoussov tembeldati reeturiks Mõõt täis: Ferrari annab Räikkönenile viimase võimaluse Pärnu püüab täna eurosarjas edasipääsu USADA Gatlini skandaalist: kõiki peetakse süütuks, kuni on tõestatud vastupidist (1) Tartu Kuulutused, 20. detsember 2017 Tartu rattaringluse plaanides samm tagasi: elektrirattad meie talve ei sobi (3) Tartus lendab aastavahetusel taevasse 6544 tulelasku Tammeka alustab hooajaks valmistumist kaptenita C. Bechsteini tiibklaver hingab kliinikumi õhku Jüri Laurson: Emajõgi vajab kodanikukaitset Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jõuluturneede rekordaasta: muusikud rabavad, kuidas suudavad

8 min lugemist
Koit Toome on jõulude ajal andnud kontserte kõikvõimalikes koosseisudes ja nii kaua kui mäletab, sel aastal on ta tuuril Valter Soosaluga. FOTO: Maria Jakobson

Ines ja Ott Lepland, Stig Rästa ja Elina Born, Koit Toome ja Valter Soosalu, Birgit ja Ivo Linna, Rolf Roosalu ja Saara Kadak, Lenna ja Juss Haasma, Annely Peebo ja Tanel Padar, Tanja Mihhailova-Saar, Nele-Liis Vaiksoo ja Marta Laan, Estonian Voices ja Curly Strings. Nimekiri jätkub ning jätkub, sest sel aastal on suur osa eesti nimekatest (pop)muusikutest otsustanud minna jõuluturneele. Tegelikult on käsil lausa jõuluturneede rekordaasta, sest nii palju igasuguseid jõulukontserte varem toimunud ei ole. Peale popmuusika antakse peaaegu kõikjal muidugi ka klassikalise muusika jõulukontserte. 

«Eesti muusikud rabavad jõulude ajal nii palju, kui vähegi suudavad. Ma olen kursis, et kõik, kes oskavad pilli mängida või häält teha, jõuluturneel sel aastal osalevad,» ütleb Stig Rästa.

Põhjus on lihtne: muusikud teavad, et eesti inimene, ka see, kes ülejäänud osal aastast kontsertidel eriti või üldse ei käi, seda jõuluajal teeb. Muidu usuleigele eestlasele on pühade ajal kirik oluline paik. Eriti tõmbab sinna siis, kui armastatud muusikud jõulumeeleolust kantud lugusid esitavad. Ei takista siin uksel ees ootavad inimmassid ega pileti hind, mis kõigub vahemikus 9–25 eurot. 75-eurosed VIP-pääsmed Inese ja Ott Leplandi kontserdile, mis sisaldasid suupisteid ja kohalikus farmis valmistatud siidrit, müüdi aga välja.  

Suurem osa jõulukontsertidest toimub käesoleval ja järgmisel nädalal, aga on ka neid, kel juba osa kontsertidest seljataga.

Stig Rästa ja Elina Born. FOTO: Edyth Raamat

Üle kümne aasta jõulukontserte korraldanud Indrek Sarrap ütleb, et nagu igal alal, nii on ka muusikas – kus on nõudlust, on ka pakkumine. «Mingil hetkel on pakkumine liiga suur (nagu sel aastal), aga eks turg korrigeerib ennast ise – kui kontserdikülastajaid ei jagu, on kindlasti neid korraldajaid, kellel kahjuks väga hästi ei lähe ja sellisel juhul toimub järgmisel aastal jälle vähem kontserte.»

Inese ja Ott Leplandi tuuri korraldava Villu Veedla arvates pakuvad jõulutuurid emotsionaalses mõttes väga tugeva pakendi. «Armastatud artistid, soe jõulutunne ja püha emotsioon, mida kirikuskäimine pakub. Jõulutuur kui bränd on praegu rohkem moes kui suvetuur kui bränd, mis on olnud sellel aastakümnendil pigem madalseisus.»

Publikut kõigile ei jagu

Stig Rästale on selle aasta jõuluturnee esimene. «Lähen seetõttu, et pole varem käinud, korraldaja tegi mulle pakkumise ja Elina Born oli selle pakkumise sees,» naerab Rästa.

Ta ei varja, et järgnev poolaasta võib vabakutselistele muusikainimestele olla sissetuleku poolest nn hapukurgiaeg, mis tuleb üle elada. «Seda, et kõik nii palju tööd teevad, ei saa ju pahaks panna. Muusiku töö ei ole kindel, mistõttu ei ole kindel ka tema sissetulek. Seetõttu tasub vastu võtta iga töö, mida pakutakse.»

Koit Toome on enda sõnul jõulude ajal andnud kontserte kõikvõimalikes koosseisudes ja nii kaua, kui mäletab. «Sel aastal mõtlesin esimest korda, et olen jõulude ajal hoopis perega kodus, eriti arvestades, kui palju kontserte toimub. Aga siis tekkis mõte teha midagi koos Valter Soosaluga ja seetõttu on mul detsembris ainult üks vaba päev.»

Esimest korda jõuluturneel osalev Ines ütleb, et on aastaid jõulude ajal hoopis välismaale põgenenud. «Nüüd aga langesid asjaolud kokku. Korraldajaga tekkis klapp ja saime kunstilise poole hästi paika. Seda ma ette ei teadnud, et sel aastal pea kõik tuurile lähevad, sest meie tuuriidee tekkis juba suvel ja sügisel hakkasime sisulist poolt arutama. Siis jõudsid muidugi juba meieni infokillud, et väga paljud on tuuril.»

Sel aastal teist korda jõulutuuri teinud Rolf Roosalu võttis koos Saara Kadakuga ette väiksemad kontserdipaigad Eestis, kuhu möödunud aastal ei jõutud. «Sellist tunglemist nagu eelmisel aastal ei ole, eks publik jagune ja hajub pakkumise suurt hulka silmas pidades,» märkis Roosalu. «Meie Tallinna kontsert oli välja müüdud ja selge on muidugi see, et ilma suuremate linnadeta ots otsaga kokku ei tuleks.»

Saara Kadak ja Rolf Roosalu. FOTO: Erakogu

Lenna Kuurmaa märgib, et nende kontsertidele on muusikute suureks rõõmuks publikut jagunenud. «Tundub, et oleme üle koerasaba saanud.»

Ines tunnistab, et publiku puuduse üle kurta ei saa. «Pigem on kahju, et paljud inimesed ei ole kirikutesse meid kuulama mahtunud.»

Sarrap teab staažika korraldajana, et kindlasti ei jagu publikut kõigile, samas on neid, kellel läheb väga hästi.

«Paljudele kontserdikülastajatele mõjub nii-öelda massipsühhoos ehk ei otsustata enam ise, keda vaatama tahetakse minna, vaid kuuldakse kusagilt, et seal tuuril oli väga palju rahvast, järelikult peab siis väga hea olema, ja jäetakse sellepärast võib-olla endale meeldivale asjale minemata,» ütleb ta. «Soovitan inimestel rohkem piletimüügiportaalides ringi vaadata ja ikka enda lemmikud üles leida, mitte massiga kaasa minna.»

Kui paljud läbi kukuvad, on Sarrapi sõnul ennustamatu. «Sel aastal tundub, et inimestel on meelelahutuse järele suurem vajadus või rohkem raha ja kontsertidel käiakse rohkem. Tuure on tõesti sel aastal peaaegu mitukümmend, on neid, kel läheb halvasti, ja neid, kel läheb hästi, ja enamus on kusagil seal vahepeal.»

Broneeringud aasta ette

Muusikamaailma telgitagustes orienteeruvad inimesed teavad rääkida, et korraldajad broneerivad kontserdipaiku juba aasta ette isegi siis, kui pole veel aimu, kellega täpselt ja kas üldse ning millal jõuluturneele minnakse.

Birgit ja Ivo Linna. FOTO: Mardo Männimägi

«Selles on kübeke tõtt, et kontsertide korraldamisel tuleb populaarsete saalide (mitte ainult kirikute) broneering teha hea kuupäeva saamiseks ideaalis ligi aasta või isegi rohkem ette. Seda mitte ainult jõuluajal. See sõltub juba korraldajast, kellel on artistid selleks ajaks paigas, kellel mitte,» arutleb Sarrap.

Inese ja Ott Leplandi turneed korraldav Villu Veedla lisab, et kõik sõltub korraldajate tööstiilist.

«Mõni hakkab plaanima viimasel minutil, mõni väga varakult. Aga enamasti algab protsess millalgi talvel-kevadel-suvel,» räägib Veedla. «Mida hiljem planeerimisega alustada, seda vähem jääb kuupäevi ja kohti (ning ka artiste) valikusse.»

Kulisside taga räägitakse ka kontserdisaalidega võrreldes kirikute oluliselt soodsamatest üürihindadest. Sarrapi sõnul see päriselt tõele ei vasta.

«Kirikust sõltuvalt võivad rendihinnad olla kohati küll veidi väiksemad kui kontserdimajades või kultuurimajades, aga tihtipeale läheb kirikusse kontserdituuri toomine korraldajale kallimaks, sest kontserdimajades ja kultuurimajades on rendihinna sees enamjaolt teenindav personal ning kogu tehniline tugi.»

Kirikus kontserte korraldades tuleb korraldajal aga kogu tööjõud ning tehniline pool sisse tuua.  

«Lõppkokkuvõttes võib see isegi kallim tulla. Pigem soovitakse kirikutes jõulukontserte korraldada minu hinnangul ikka sellepärast, et õige jõulusoojus poeb südamesse inimestel rohkem ikka kirikus,» arvab Sarrap. «Artistile on ilusate emotsioonide edastamise võimalikkus nendes vägevates paikades ikka palju võimsam. Ja muidugi on kirikud ühed imeilusad ja fantastilise auraga paigad ning inimesed soovivad sinna jõuluajal parema meelega minna.»

Mismoodi ja mil määral saavad kirikud osa kontsertide piletitulust, on iga konkreetse korraldaja ja kiriku vaheline kahepoolne kokkulepe, mis fikseeritud lepinguga ning mis arusaadavalt, nagu ka muusikute esinemistasu, avalikkusele ei kuulu.

Kui nüüd võhik võib mõelda, et asi see siis ära ole – tuleb muusik kirikusse ja esitab tuntud lugusid ning saab selle eest kopsaka tasu – siis päris nii lihtne see ei ole. Keegi peab seda kõike korraldama, ja seda, et võtad suvalised jõululaulud ning esitad need enam-vähem hästi ära, ei luba endale mitte üks tippmuusik.

Eespool nimetatutest korraldab oma tuuri ise ainult Rolf Roosalu, teised seda riski praegu ei võtaks, mitmel napib ka kogemust.

«Kogu töö tuleb endal ära teha, alates reklaamide kujundamisest ja meediaplaanist ning  lõpetades valgusega kontserdipaigas,» muigab Roosalu. «Jah, valgust teen ka ise. Mulle on oluline parim tulemus, seetõttu olen palganud Eesti parima helimehe Otto-Karl Vendti, sest kirikutes on väga erinev akustika. Viieteistkümnendas reas ei ole see helimeheta sama, mis kolmandas.»

Sarrap lisab, et aastatega on korraldajatele kõige suurem muutus see, et eri kastmes meelelahutust on kümneid kordi rohkem. «Organiseerimine, reklaamimine, inimeste saalidesse saamine ning nendeni üldse reklaamiga jõudmine on kindlasti tunduvalt raskemaks läinud. Konkurents on palju suurem.»

Kava kokkupanek ei ole lihtne

Mis aga puudutab jõuluturneede repertuaari, siis sellega on kõik muusikud kuid töötanud. Kava kokkupanek ei ole sugugi lihtne, selles muusikud aasta kõige kiiremal ajal hinnaalandust ei tee. Jõulutuurile on eelnenud mõttevahetused ja prooviperioodid.

Ott Leplandi ja Inese jõulukontserdi plakat. FOTO: Reklaamplakat

«Otsustasime, et läheme lavale suure koosseisuga, ei tee muusikalise kõla osas järeleandmisi. Proovide tähe all läks terve november,» selgitab Ines. «Alles laval saad teada, kuidas kõik sujub, ja ma võin öelda, et kõik on hästi.»

«Meie otsus Otiga oli kohe, et teeme ilusate laulude kava, mille paneme kokku peamiselt enda muusikast,» lisab ta. «Meil on palju lüürilist ja hingelist muusikat, mille oma lugudest välja noppisime ja kavasse panime. Nii saab jõuluajal pehmemaid emotsioone välja elada.»

Kuurmaa ja Juss Haasma kava on hoopis folgihõnguline ja viib kuulajad ka sõnalise poolega muusikute lapsepõlve. «Meil on kavas rahvaviise ja vanu jõulujutte, räägime enda jõulumälestusi. Kuna meiega on kaasas Jussi tütar, kõlavad ka lastelaulud.»

Rästa ja Born on jõulukavaga Rästa sõnul kõvasti proove teinud. «Jõulukontserdil saab peale jõulumuusika kuulata muidugi lugusid «Goodbye To Yesterday» ja «Kõnõtraat» ning elava esituse esiettekanded minu «Eesti laulu» loole «Home».»

Juss Haasma ja Lenna Kuurmaa. FOTO: Erakogu

Toome ja Soosalu on oma kava koostanud aga nii traditsioonilistest jõululauludest kui ka klassikalisest muusikast. «Igasuguseid asju on elus tehtud, aga mida aeg edasi, siis lihtsalt tegemise pärast enam ei tee. Mul on viimastel aastatel olnud jõulude ajal ülitugev kava ja latti alla ei taha lasta. Kava ja selle kontseptsioon on väga olulised. Kui teha, siis ägedalt.»

Roosalu lisab, et kava kokkupanemine on keeruline, sest osa kirikuid on repertuaariga seotud otsustes radikaalsed. «Osa palub, et kavas oleks 50 protsenti vaimulikku, 50 protsenti ilmalikku muusikat. Meie kava ei ole traditsiooniline, teeme lugusid, mis meile olulised ja mis sobivad jõuluaega ning sõnumi poolest ka kirikus laulmiseks. Kava kokkupanemine on keeruline, sest sellel peaks olema loomulik kulg, kõike seal olla ei saa. Kusagil peab olema kulminatsioon. Lõpus kas tõmbad tagasi või jääd helgusesse.»

Seda, et kirikud soovivad enamasti kava üle vaadata, tunnistab ka Veedla. «Kirikud teevad märkuse, kui kavas midagi nende juures esitamiseks ei sobi. Üldjuhul lugude valikutega probleeme siiski ei teki.»

Artistid laval vaba tahte alusel

Jõulukontserdid ei toimu siiski ainult kirikutes. Sarrapi agentuur Enjoy Music korraldab sel aastal Ivo Linna ja Birgiti, Curly Stringsi ja Estonian Voicesi ning Tanja Mihhailova-Saare, Marta Laane ja Nele-Liis Vaiksoo jõulukontserte. «Kokku toimub 30 kontserti, neist kirikutes vaid kaheksa. Tihtipeale ongi küsimus selles, et kirikukontsert peab sinna muusikaliselt sobima. See vastab tõele, et kirikutes esinedes tuleb neile enne esitada kava, kontseptsioon ja ka põhjus, miks arvatakse, et antud kontsert just kirikusse peaks sobima.»

Curly Strings ja Estonian Voices. FOTO: Stina Kase

Mis puutub aga artistide valikusse, siis jõuga lavale kedagi jõuluajal ei viida ning kokku ei panda. Muusikud peavad omavahel sobima ja soovima jõulukontserte anda.

Veedla sõnul on korraldajal endal mõnikord mingi tugev nägemus. «Milline kooslus võiks olla põnev, äge ja hea sünergiaga, vahel on artistidel endal mingi hea idee juba selles osas varuks.»

Riskid olemas

Tibude lugemise aeg on sügisel. Keegi võidab, keegi kaotab, keegi võtab rohkem riske kui teine. Nii on ka jõuluturneedega.

Jõulutuuride arvu silmas pidades on Veedla sõnul mingi risk alati olemas. «Aga riskid on siiski väiksemad kui suveürituste puhul, kus on üldiselt eelarved suuremad, reaalne ilmarisk ning raskem ka pileteid ette müüa ning kontserti turundada, sest inimesed tarbivad meediat suvel vähem ja rohkem on vaba aja veetmise valikuid.»

Marta Laan, Nele-Liis Vaiksoo ja Tanja Mihhailova-Saar. FOTO: Mardo Männimägi

Sarrap ütleb kogenud korraldajana, et riskid on küllalt suured ja kasumiootus võrreldes riski suurusega väike. «Selles mõttes on see veidi tänamatu äri küll. Üks mõistlik ärimees seda muidugi ette ei võtaks.»

Piletitulu eest makstakse artistide honorar, saalide üür, üüratud reklaamikulud, lava, helitehnika ja valgustehnika rent ning paigaldus, autoritasud, piletimüügisüsteemi protsendid, kogu teenindava personali tasu, pluss käibemaks.

«Inimesele, kes tuleb kontserdile ja lööb peade arvu ning pileti hinna kokku ja saab üüratu summa, jääb tihtipeale arusaam selle koha pealt poolikuks. Need eelnimetatud kulud on väga suured,» selgitab Sarrap. «Samuti toetatakse tihtipeale tuuride puhul suurte kohtade sissetulekutest ka sama tuuri raames väikeste kohtade miinust. Aga kui läheb hästi, on see mõttekas ja teatud määral missiooni on selles tegevuses samuti.»

**

Valik rikkalikust jõuluturneede menüüst

Elina Born ja Stig Rästa

20.12. kell 19 Paide kirik

21.12. kell 19 Rakvere kirik

22.12. kell 19 Viljandi Pauluse kirik

26.12. kell 17 Kuressaare kirik

27.12. kell 19 Vanemuise kontserdimaja

28.12. kell 19 Pärnu kontserdimaja

30.12. kell 19 Tallinna Jaani kirik

Annely Peebo ja Tanel Padar

20.12. kell 19 Pärnu kontserdimaja

 21.12. kell 19 Mooste folgikoda

 22.12. kell 19 Nordea kontserdimaja

Estonian Voices ja Curly Strings

20.12 kell 19 Viljandi Pauluse kirik

22.12 kell 19 Haapsalu kultuurikeskus

25.12 kell 19 Tartu Peetri kirik

26.12 kell 19 Tallinna Kaarli kirik

27.12 kell 19 Võru Kannel

28.12 kell 19 Paide kirik

29.12 kell 19 Pärnu kontserdimaja

Rolf Roosalu ja Saara Kadak

25.12 kl 17 Põltsamaa Niguliste kirik

26.12 kl 17 Paide kultuurikeskus

28.12 kl 19 Rakvere Kolmainu kirik

29.12 kl 19 Viljandi Pauluse kirik

30.12 kl 15 Tallinna Kaarli kirik

Ott Lepland ja Ines

20.12 kell 16 Tallinna Kaarli kirik (väljamüüdud)

21.12 kell 19 Rapla kirik (väljamüüdud)

22.12 kell 19 Mooste folgikoda (väljamüüdud)

23.12 kell 17 Viljandi Pauluse kirik (väljamüüdud)

Lenna ja Juss Haasma

20.12 kell 19 Tartu Peetri kirik

21.12 kell 19 Kuressaare Laurentiuse kirik

22.12 kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

25.12 kell 17 Rakvere kirik

26.12 kell 17 Hageri kirik

27.12 kell 19 Viljandi Pauluse kirik

28.12 kell 19 Tallinna Kaarli kirik

29.12 kell 19 Tori kirik

30.12 kell 17 Mooste mõisa folgikoda

Koit Toome ja Valter Soosalu

25.12  kell 17 Viljandi Pauluse kirikus 

26.12 kell 17  Pärnu Kontserdimajas 

27.12 kell 19 Tallinna Kaarli kirikus  

28.12 kell 19 Tartu Peetri kirikus  

Seotud lood
19.12.2017 21.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto