Jätku-uuring täpsustab tehase süsiniku jalajälge

Evelin Piirsalu

SEI Tallinn

Evelin Piirsalu
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uuringu eesmärk oli üldisemas plaanis hinnata kavandatava puidurafineerimistehase CO2 jalajälge, kusjuures põhirõhk oli hinnata tehase mõju kliimamuutusele. Lähtudes sellest on oluline süsiniku jalajälje hindamisel eristada biogeense ja fossiilse CO2 heidet ning süsiniku sidumist ja vältimist.

Meie kasutatud rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika rakendamine ja ka tulemused sõltuvad eeldustest ja sisendandmetest. Meie uuringu eeldused ja sisendandmed põhinevad ettevõtte olemasolevatel andmetel ning asjakohasel kirjandusel ja statistikal, mis on selgelt uuringu aruandes kõikide süsiniku arvutuse oluliste etappide kaupa välja toodud.

Üks oluline murekoht avalikkusele on olnud see, et tehas võib suurendada metsa raiemahtusid. Uuringus lähtusime tehase arendaja eeldusest, et tehas raiemahtusid ei suurenda, sest tehasele vajalik toore saadakse praeguste raiemahtude piires. Siinkohal on oluline ka silmas pidada, et arendajad ei ole arvestanud ainult Eesti, vaid ka Läti päritolu võimaliku toormega. Tuleb arvestada sedagi, et paberipuit on metsaraiega kaasnev vähemväärtuslik peenikest sorti puit, mis oma läbimõõdu, kvaliteedi või vigastuste tõttu ei kõlba toormena saeveskitele, mööblitööstustele ega vineeritehastele. Tehas kasutab saeveskites kõrvaltootena tekkiva puiduhakke ära. Mõlema sortimendi enamik müüakse praegu ekspordiks.

Uuring eeldab, et plaanitud puidurafineermistehases kasutatav tehnoloogia vastab parimale võimalikule tehnikale. Kõik Euroopa Liidus rajatavad puidurafineerimistehased peavad kasutama tehnoloogiaid, mis vastavad Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika viitedokumendis ehk BREF dokumendis toodud nõuetele. Uuringus oleme kasutanud süsiniku jalajälje arvutamiseks BREF dokumendi põhjal koostatud tehase tehnoloogiaprotsessi materjali- ja energiabilanssi.

Süsiniku jalajälg arvutati tselluloosi põhiselt, sest tehase plaanimine on alles algusjärgus. Nii ei ole praegu veel teada, millised saavad olema tehases toodetud tselluloosist tehtud lõpptooted. Tselluloosist saab väga erinevaid tooteid, mille eluiga ja sellega seotud süsiniku kogus on erinev. Kuna tooted ei ole teada, siis oli see ka põhjus, miks ei ole uuringus arvesse võetud toote eluealõpu heitmeid. Nimetatud piirang on meie uuringu aruandes ka selgelt välja toodud.

Võib ka mainida, et kasutatud metoodika juhend ütleb selgelt, et toote eluea lõpu heitmed võib lisada (mitte ei pea lisama) süsiniku jalajälje arvutustesse. Sellisel juhul peab meeles pidama, et sellega kaasneb oluline määramatus. Töö tellijaga on kokku lepitud, et kui võimalikud lõpptooted on välja valitud, tehakse jätku-uuring, millega täpsustatakse toodetes seotud süsiniku kogus ning mis võtab kindlasti arvesse ka toote eluea lõpu heitmed. Seejärel saab täpsustada ka tehase süsiniku jalajälje arvutusi.

Hoolimata sellest, millised saavad olema tehases tselluloosist valmistatud lõpptooted, võib meie uuringu teisi eeldusi arvesse võttes siiski väga suure tõenäosusega eeldada, et plaanitud puidurafineerimistehase süsiniku jalajälg on kliimamuutuse suhtes neutraalne.

On arusaadav, et töö aluseks olevate eelduste muutudes (nt praeguse raiemahu piires püsimine), tuleb ümber arvestada ka tehase süsiniku jalajälg.

Tahame veel rõhutada, et süsiniku jalajälje uuring ei vasta küsimusele, mis on tehase mõju Eesti või Läti metsade elurikkusele või teatud metsatüüpide süsiniku sidumisele või heitele jne. Samuti ei anna uuring vastust küsimusele, milline on tehase kogu keskkonnamõju või kas tehast saab üldse rajada või mitte. Tehase olelusringi süsiniku jalajälg vaatab tehase mõju süsiniku vaatevinklist ja nagu öeldud, teatud eeldustest lähtuvalt. Süsiniku teema on nii suure mõjuga tehase puhul vaid üks paljudest teguritest.

Ökoloogide analüüs näitab, et miljarditehasest jääv jalajälg pole sugugi nii puhas