Sisukord
Arvamus
Postimees
20.12.2017
Eesti Kõige tähtsam on märgata ja rääkida (96) Ökoloogide analüüs näitab, et miljarditehasest jääv jalajälg pole sugugi nii puhas (7) Majandus Osa ettevõtteid vaatab reklaami näitamisele Kremli-meelses PBKs läbi sõrmede (3) Eesti Pank: Eesti majandus on jõudnud kasvu haripunkti Enamik saab ikka kätte alla tuhande euro Välismaa Välismaa lühid 20.12.2017 Trump õõnestab eriuurija jalgealust Analüütik: kas Soome Snowdeni afäär? Katalaani kaupu boikoteerides tulistab ülejäänud Hispaania endale jalga (5) «Katalanist, mine Katalooniasse!» (1) Ühisest keelest hoolimata ei suuda Valencia katalaani «paellavargaid» mõista Krimmitatarlased teevad maailmas kampaaniat Arvamus Lembit Uustulnd: koolitus – elukoolitus Pavel Ivanov: «Imede põld» ja muu keelatud vili (1) Ahto Kivi: eraalgatus koolipidamises on oluline (1) Arved Breidaks: lõunaeestlased saavad pügada (3) Juhtkiri: vabariigi valvur, mitte kummitempel (6) Postimees 1939. aastal: tarvilik käsiraamat igale kodanikule Janar Ala: rahva peegeldused raamatute selgadel Kultuur Jõuluturneede rekordaasta: muusikud rabavad, kuidas suudavad Loojad omavahel: loomingust, alkoholist, kannatusest ja enesehävitamisest Sport Tšernoussov tembeldati reeturiks Mõõt täis: Ferrari annab Räikkönenile viimase võimaluse Pärnu püüab täna eurosarjas edasipääsu USADA Gatlini skandaalist: kõiki peetakse süütuks, kuni on tõestatud vastupidist (1) Tartu Kuulutused, 20. detsember 2017 Tartu rattaringluse plaanides samm tagasi: elektrirattad meie talve ei sobi (3) Tartus lendab aastavahetusel taevasse 6544 tulelasku Tammeka alustab hooajaks valmistumist kaptenita C. Bechsteini tiibklaver hingab kliinikumi õhku Jüri Laurson: Emajõgi vajab kodanikukaitset Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: vabariigi valvur, mitte kummitempel

2 min lugemist
Ka president Kersti Kaljulaid tutvus lisaõppekogunemisel toimuvaga. FOTO: mil.ee

President Kersti Kaljulaid annab tänases Postimehes ilmunud intervjuus märku, et enam kui aastaga on ta riigipea ametis oma rolli täiel määral sisse elanud. See tähendab, et temalt võib edaspidi oodata senisest jõulisemaid riiki ja ühiskonda puudutavaid avaldusi.

Põhiseadus määratleb vabariigi presidendi institutsiooni nii, et seda rolli võiks pealtnäha edukalt täita ka piinlikult korrektne riigiametnik. Ometi pakub presidendi ametitegevus hinnalisi momente, mil avalikkus suuresti talle tähelepanu pöörab. See asjaolu võimaldab algatada ja kommenteerida ning selle kaudu juhtida avalikke debatte rägastikust selgematele radadele. Nõnda saab mõjutada ka poliitilist kultuuri. President Kaljulaidi enda väljendit kasutades saab riigipea olla «nõudlik sõnastaja».

Praegune võimukoalitsioon tahab Eestis teha paljusid asju maailmavaateliselt teisiti. Otsused ei saa aga kujuneda ainult oma poliitilise tahte nui neljaks realiseerimiseks. Olgu tegijaks parem- või vasakpoolsed jõud või hoopis tsentristid, ikka tuleb oma plaane argumenteerida, arvude ja analüüsiga põhjendada. Presidendil pole ainult võimalik vildakaid seadusi tagasi lükata, vaid ka mõjuka kriitikuna vajalikke küsimusi esitada.

Postimehe usutluses juhib president Kaljulaid tähelepanu näiteks sellele, et on viimane aeg läbi vaielda, kuhu suuname järgmise ELi eelarveperioodi raha. Rõhutab, kui oluline on nõrgemate aitamine. Samas hoiatab ta, et ehitades üles tehniliselt kohmakaid maksumudeleid või hakates kehtestama tasuta bussiühendusi ilma analüüsita, teeme otsuseid läbi mõtlemata ja kiirustades. Tähelepanuväärne on riigipea ettepanek liita Tallinna TV avalik-õigusliku kanaliga ETV+.

Presidendi enesekindlus on tähtis. Teatud korra loomine on vajalik iseäranis praeguses killustunud, meediamürast tulvil maailmas, kus kodanikel võib olla raske otsustada, keda üldse kuulata. Kas seda, kes suudab kõige valjemini karjuda? Kujukas näide oli hiljutine sumbuurne «Foorumi» saade ETVs, kus poliitikud ületasid vastastikku sõneledes igasuguse mõõdutunde. Kahjuks iseloomustab see kogu debatikultuuri, mille jätkudes kaob inimeste huvi ja tähelepanu oluliste, kõiki mõjutavate teemade suhtes. See aga sillutab teed demokraatiat otseselt kahjustavate otsusteni.

«Aja märk,» ütleb meie riigipea poliitilise retoorika reljeefsust kommenteerides, tuletades üksiti meelde, kui oluline on põhjalik selgitustöö. «Loosung ei ole tegutsemisjuhis /.../. Äärtel muud tavaliselt ei ole kui loosung.» Ent ka keskpõrandal ja tasakaalukatel inimestel tuleb välja mõelda kujundlikke viise, kuidas tasakaaluka poliitika tegemist väärtustada, soovitab president. On, mida kõrva taha panna.

Seotud lood
19.12.2017 21.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto