Sisukord
Arvamus
Postimees
21.12.2017
Eesti Taani peaministri tütre enesetapp ärgitas isa tegutsema Ema viib pojad kiusu eest teise kooli (23) Asekantsler: skisofreenikute lähedased peaksid ise abi leidma (1) Poolemiljoniline möödalaskmine Tartu Ülikoolis (4) Majandus Tallinki müügikava on muutunud konkreetseks (1) Välismaa Prantsuse-Hispaania piiril ootab politsei Puigdemonti (1) Katalaani iseseisvusdeklaratsioonile järgnes lõhestatud vaikus (6) Komisjon paneb Poolale päitsed pähe (2) Arvamus Postimees 1935. aastal: joobnud petserlaste terror Nuia alevikus Tiit Riismaa: salajane luuk dopingulabori seinas Meediaekspert PBKst: kui kanal tegutseb Kremli toel, siis pole see meedia (61) ELFi juht: miks Est-Fori juhid lubaduste asemel eksitavad? (1) Hanneli Rudi: arust ära meie seas (2) Juhtkiri: vennad lõvisüdamed Erkki Bahovski: kuidas lõpetada sõda? (2) Kultuur Need on lõppeva aasta parimad raamatud Õhus on 19. sajandit Sport Loeb naaseb MM-karusselli Saksamaa parim sportlane: kahju, et Kaarel Nurmsalu pidi nii vara loobuma Tervis Taani peaministri tütre enesetapp ärgitas isa tegutsema Reis Jõulutraditsioone laiast maailmast: jõuluroaks mädanenud linnuliha ning õhtusöök kiirtoidukohas Tartu Kaks ettevõtet läksid Tartu bussihankega riigikohtusse (1) sTARTUp Day kasvas aastaga sisult poole suuremaks Peaosatäitja haigus seab ka tänase «Hüljatute» etenduse kahtluse alla Eestlane ostab jõuludeks kasvõi pool siga, maksku see kuipalju tahes Lastekunstikooli eine murul Triin Käpp: millisest riiulist otsida jõulutunnet? Jõulukuu ime: algkooli mudilased laulsid, lugesid ja tegid näitemängu oma emakeeles Mart Laar kaardistas Eesti iseseisvuse Noor kunstnik ehitas maalides üles uue valgusmaailma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Erkki Bahovski: kuidas lõpetada sõda?

2 min lugemist
Erkki Bahovski FOTO: Tairo Lutter

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk saatis liikmesriikidele kirja, milles palus kaaluda senise immigrantide kvoodikava ülevaatamist, sest see ümberjaotamise mehhanism on lihtsat ebaefektiivne. Selle asemel tahab Tusk rohkem raha pikemaajalisele migratsiooniprogrammile, mis vaataks rohkem tulevikku ja oleks laiem kui vaid ad hoc juhtumitele reageeriv.

Loomulikult tõmbus Euroopa Komisjon selle jutu peale turri, ehkki komisjoni president Jean-Claude Juncker on ka ise kunagi ajakirjandusele tunnistanud, et senise aeglase tempo juures realiseeruks kvoodikava alles aastaks 2101. Ent ikkagi: kes tahaks tunnistada, et tema poliitika on osutunud valeks? Ka ei olnud mitu liikmesriiki Tuskiga nõus. Arutelu jätkub järgmisel aastal, ent jätkub ka küsimusi.

Kvoodikava võimalik ülevaatamine tähendab muidugi suurt küsimust, mida hakata peale Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariigi kaebamisega Euroopa Kohtusse. Olid ju nood riigid kvoodikava vastu, aga kui see kava sordiini alla pannakse, millel põhineb siis edaspidi kohtukaasus? Ebalojaalsusel Euroopa Komisjoni vastu? Keeruline.

Eitamata kuidagi Ungari, Poola ja Tšehhi suveräänsuse probleemi, on ikkagi fundamentaalsem küsimus, mida immigrantidega peale hakata. Laias laastus on küsimus selles: kuidas tagada Euroopa Liidu legitiimsus selle kodanike silmis ja kuidas tagada kõikide inimõigustest kinnipidamine. Jõudsin Twitteris juba pureleda inimõiguslastega, kelle arvates tähendas kvoodikavast taganemine argpükslikkust ja inimõigustest möödavaatamist. Aga küsimus ei ole ju selles. Küsimus on selles, kas need inimõigused jõustatakse ja kes seda teeb. Paberil inimõigused ei too lohutust inimestele, kes on oma kodust välja aetud ja kes ulbivad kuskil keset Vahemerd parvel. Stalini konstitutsioon 1936. aastast tagas ka igasugused demokraatlikud vabadused, aga seda ilusti paberil.

Probleemi tuum on küsimuses, kuidas peatada sõjad, mis tekitavad immigrante. Isegi kui täituks mõne äärmuslase unistus sulgeda kohe piirid ja saata senised sisserändajad Euroopast välja, ei kaotaks see probleemi. Rände põhjus jääks alles, sellega koos ka surve.

Analüütik Lawrence Freedman refereerib oma viimases raamatus «The Future of War: A History» teist analüütikut Edward Luttwakki, kelle järgi peaksid sõjad kulgema oma loomuliku lõpuni, kus eristuksid võitjad ja kaotajad ja kus seega jõutaks püsivama rahuni. Interventsioon humanitaarsetel eesmärkidel peatab küll konflikti, kuid ei likvideeri konflikti olemust. Muidugi on säärane arvamus vastuoluline, sest sõja kulgemine võib mõnikord kesta kaua ja sellega koos jätkuks ka põgenike vool. Teisalt oleks püsiv rahu parim tagatis, et põgenikke ei lisanduks.

Euroopa Liit suudab parimal juhul olla osa diplomaatilisest lahendusest sõja peatamisel. Et USA president Donald Trump on tunnustanud Iisraeli pealinnana Jeruusalemma, pole ka USA väljavaated regioonis rahu saavutada mitte just kõige paremad.

Hea uudis on, et Euroopa Liit on tugevdanud oma kaitsekoostööd, ent sellest jääb muidugi väheks, et Lähis-Ida sõdu lõpetada. Jääbki diplomaatia. Jääb ka kodune vaidlus, mida immigrantidega peale hakata. Sellele lisandub veel puhkev vaidlus Euroopa Liidu järgmise eelarveperspektiivi üle ehk teema, kes ja kui palju raha saab. See ei tule kerge vaidlus, pealegi jääb Brexitiga raha üldse vähemaks ja eks rändekriisis tõusnud solidaarsuse küsimus kerkib ka raha jaotamisel üles. Siit ähvardabki veerema hakata uus diplomaatiline lumepall.

Seotud lood
20.12.2017 22.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto