Sisukord
Välismaa
Postimees
23.12.2017
Eesti Kibeta sai endale vaderi Vene sõjaväega võitlevale Paltsule kumab lootusekiir (4) Maade ülevõtmine on Sevastopolis tavaline Vabariigi juubel paneb öise Tallinna helendama Politsei saatis tänavu 700 musta jõulukaarti Välismaa USA näitas diplomaatilise käteväänamise oskust (13) Inés Arrimadas - andaluuslanna võit (2) AJA PEEGEL. Kuidas Siberis maisi kasvatada? (3) Merkel võib saada konservatiivse mantlipärija (1) Kataloonia iseseisvuslased säilitasid parlamendienamuse Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: Kollane Allveelaev G Edasi 1970. aastal: sm. Artur Pauli p. Vaderi valimine Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks PBK - teeme silmad uuesti lahti! (6) Inés Arrimadas - andaluuslanna võit (2) Justin Gatlin - põnts usaldusväärsusele (2) Tallink - hing ihkab midagi muud Rein Veidemann: kirik keset küla (3) Kariina Laas: viin või õlu? Või hoopis vein? (8) Jelena Skulskaja jõuluveste: aga inimene unustati ära (1) EKI keelekool: väike kurioosumite loend (4) Sirje Niitra: mõtle lapsele (1) Kultuur EKI keelekool: väike kurioosumite loend (4) Sport Mart Soidro kolumn: Jaan Taltsi peale mõeldes (1) Eesti pallimänguässasid ootab töine püha Tallinn Vabariigi juubel paneb öise Tallinna helendama AK Sõda kõigi ja kõige vastu Olla kaitstud, kui ümberringi varitseb oht Kohtumine Ivar Ivaskiga, maailmamehega kirjanduses Peeter Langovitsi tagasivaade: Kollane Allveelaev G 160 aasta jooksul on ilmunud umbes 30 Postimehe-nimelist ajalehte kolmes keeles Gert Raudsep: tuleb säilitada kriitilisus Kariina Laas: viin või õlu? Või hoopis vein? (8) Rasmus Kaljujärv: mugavus on teatri surm (3) Nädala plaat. Muusika, millesse peab süvenema Mis on NO99 saladus? Arter Kuidas värvida tuld? Justin Petrone kolumn: jõuluhõng hamburgeriputkas (1) Arteri suur intervjuu! Owe Petersell: lähenesin läbipõlemisele tasapisi (3) Jõululaupäeva ettevalmistuste spikker Belglastel on verivorsti asemel pühadelaual hanemaks ja jõuluhalg Puust ja punaseks: mis on kirikus ja milleks (1) Hoiatus: asjad, mis jõuluvana pahandavad Filmiarvustus: «Väike ime» on armas jõulufilm Vanaema on uus stiiliikoon! VIDEO! Titad jõusaalis Meelelahutus Koomiks Sudoku

AJA PEEGEL. Kuidas Siberis maisi kasvatada?

3 min lugemist
Trofim Lõssenko. FOTO: Personalities/Scanpix

Kommunistliku ideoloogia teadusest kõrgemale seadnud Nõukogude Liidu «agrobioloogia asjatundja» Trofim Lõssenko saatis jaburate eksperimentidega näljasurma miljoneid inimesi. Läänelikule teadusele vastandunud lõssenkism hakkab veidral kombel Venemaal taas populaarseks saama.

Tellijale Tellijale

20. sajandi alguses puruvaesena üles kasvanud Trofim Lõssenko uskus tulihingeliselt kommunistliku revolutsiooni lubadusi. Paljasjalgseks teadlaseks kutsutud bioloogil ei olnud seetõttu ideoloogia ja faktiliste teadmiste kokkupõrkel erilist kahtlust, kumba eelistada –  parimas nõukogude vaimus uskus Lõssenko, et loodus tuleb inimese tahtele allutada.

13. eluaastani kirjaoskamatu olnud bioloog sai revolutsiooni laineharjal 1925. aastal tööle Aserbaidžaani sordiaretusjaama, kus hakkas välja töötama uusi aretusmeetodeid. Probleem oli selles, et tegelikult ei paistnud Lõssenko bioloogiast suurt midagi jagavat ja mõtles suure osa oma teadusavastustest lihtsalt välja.

22.12.2017 27.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto