Sisukord
Uudised
Postimees
22.12.2017
Eesti Lapsed saavad ise valida sobiva käekirja (2) Kriksadullide aeg Eesti koolis saab läbi (84) Eesti panganduse pronksiöö (1) Majandus Souteri Poolas alistanud bussihiid jõuab peagi Eestisse (1) Välismaa Katalaani leerid üritasid teineteist innukusega üle trumbata Katalaani Rahvusassamblee äratas vaguras kodanlases tulise poliitiku (1) Arvamus Kalev Stoicescu: Trumpi julgeolekustrateegia (1) Üleskutse: kingi lapsele kained jõulud! Andrus Karnau: Est-Fori ülbus ja rahva usaldamatus (3) Joosep Värk: kaitsevägi, ma ei tule (35) Villu Päärt: mu viiemiljonine ema. Lugu lootusest ja imest Edasi 1990. aastal: maskiga röövlid Vaba tänavas Juhtkiri: mängigem siiski reeglite järgi?! Kultuur Hellad ja libedad naishundid linoollõigetes Sport Norra suusatähe tervise parandamiseks võeti kasutusele äärmuslikud meetmed Tippspordist lahtilaskmise keerukus (2) Ghana skeletonimees ja Nigeeria bobinaised - Aafrika vallutab taliolümpiat Tartu Austraallaste paar asus 12 kuuks Eestisse elama, et näha enda ümber lund ja aastaaegu (1) Astrofüüsik Jaan Einasto: kui me Maal kõik vussi keerame, siis teeme seda ka Marsil (4) Nahkkindamehed tähistavad korüfee sünnipäeva korraliku madistamisega Haiglaravil viibivad lapsed tutvusid jõulude eel teadusmaailmaga Video: Ahhaa targas Tartus sõidab juba tramm Nukukodu päkapikud valmistavad südametega mängumaju Lugu õnnelehest, kuningliiliast ning pitsimeistrist (1) Jõulutaat Ukko viib tuledesäras autoga loomaparki pühaderõõmu Rannar Raba: jõuludest jõuludeni Mis oleks, kui mugiks kogu advendiaja seapraadi ja piparkooke? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mis oleks, kui mugiks kogu advendiaja seapraadi ja piparkooke?

4 min lugemist
FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Jõulud, teadagi, on eestlastel verivorsti- ja hapukapsamaitselised. Kui lumevaip jõululaupäeval võib olla, aga ei pea olema, siis ahjuprae puhul sellist küsimust tekkida ei saa. See peab olema.

Aga et jõulud on pikad pühad ja toitu soetatakse korraliku varuga, kipuvad söömapeod õige mitme päeva pikkuseks venima. Seda enam, et kohe on ukse ees ka vana-aastaõhtu ja uue aasta esimene päev, ning ega ka siis just taldrikule sülitata. 

Liiga ühekülgne

Sellest inspireerituna koostasime ühe korraliku piduaja menüü, kus on esindatud kõik meie armsad jõuluroad. Õhtuks keedukartul, verivorstid, kotlet, jahusoust, peale rüüpamiseks kaks pudelit jõuluporterit. Hommikuks praeme õhtul järele jäänud kartuli pannil üle, kõrvale haukame sülti ja mädarõigast. Ning päeva alustuseks ka 50 grammi konjakit, sest pühade aeg ikkagi.

Lõunasöök kui kõige toekam koosneb aga seapraest, ahjukartulist ja hapukapsast. 100 grammi viina ka juurde, ikka pühade puhul. Ning magusroana jääb iga toidukorda lõpetama 50 grammi jagu piparkooke.

Kui juba, siis juba – eeldame, et inimene toitub sellisel kombel kogu advendiaja. Ta on võtnud aja maha, kogub oma soojas kodus mõtteid ning valmistub eeldatavasti peagi algavaks pikaks ja pakaseliseks põhjamaa talveks. 

Selliste põhjendustega menüüd asus hindama tervise arengu instituudi toitumisnõustaja Kristin Salupuu. «Ma väga loodan, et keegi niimoodi ei söö, olgu siis terve kuu vältel või ainult pühade ajal,» kõlas kohe hakatuseks tema karm hinnang.

Kristin Salupuu FOTO: Eero Vabamägi

Milles asi? Toidud on ju toredad? «Toredad küll, kuid selline toitumine on äärmiselt ühekülgne ning kui kogu aeg niimoodi süüa, siis kõigi toitainete vajadust täita pole võimalik. Ühekülgne toitumine on alati ebatervislik,» rõhutas Salupuu.

«Hapukapsas on, aga midagi värsket pole,» jätkas spetsialist. «Seedimisele olulised kiud­­ained puuduvad ja kui kuu aega järjest niimoodi süüa, võib üsna kindlalt arvestada kinnise kõhuga. Ka küllastunud rasvhapete saamine toidust on soovituslikust suurem.»

Samuti sisaldab selline menüü liiga palju soola, kuid teatavasti seostatakse eestlaste südame ja veresoonkonna haiguste sagedast esinemist just liigse naatriumi tarbimisega, mistõttu on soovitatud soolakogust vähendada. Niisuguse toiduvalikuga aga see võimalik ei ole.

Ta lisas, et ka praekartul pole igapäevaseks söömiseks, sest praadimise käigus võivad toitu tekkida soovimatud ühendid. «Ma ei ütle, et üldse ei tohiks praekartulit süüa, aga terve jõulukuu vältel küll mitte,» sedastas toitumisnõustaja.

Pitsitav püksirihm

Hea pilguga ei vaadanud ta ka selle peale, kui inimene sööb päevas tõepoolest 150 grammi piparkooke. «Igapäevaseks toimimiseks inimorganism piparkooke ei vaja, neid võib süüa mõnikord ja mõõdukas koguses. Kui nendega iga päev maiustada, on kehakaal kärme tõusma,» tõdes Salupuu.

Ka menüüs toodud alkoholikogus on toitumisnõustaja sõnul selgelt liiga suur. Alkoholi seedimise käigus tekivad mürgised ühendid ning organism peab kõvasti vaeva nägema, et neid neutraliseerida. Alkohol võib tekitada vedelikupuudust, võib kahjustada organeid, võib häirida vitamiinide ja mineraalainete omastamist, mis võib omakorda põhjustada mitmesuguseid haigusi.

«Kindlasti on inimesi, kes ütlevad, et nad on eluaeg nii joonud ja neile pole see midagi teinud, tervis on korras ja maks töötab imehästi. Kuid kindlasti on rohkem neid, kel juba väiksema koguse juures võivad probleemid tekkida,» rääkis Salupuu.

Söömine tuleb lõpetada siis, kui kõht saab täis, mitte siis, kui toit saab otsa.

Kui palju sellise menüü korral kaal võiks kerkida, ei hakanud Salupuu pakkuma, sest inimesed on erinevad. Küsimus on ka selles, kas kehakaal tõuseb rasva või alguses hoopis liigsöömise tagajärjel vedeliku varal.

«Kui jõulude ajal püksirihm hakkab pigistama, siis soovitan mitte tõtata uusi pükse ostma, vaid olla füüsiliselt aktiivsem ja jälgida toiduvalikut ning menüü mitmekesisust ja tasakaalustatust,» rääkis Salupuu.

Ta toonitas, et ühekülgne toiduvalik ükskõik millist toitu süües soodustab kehakaalu tõusu, sest mida mitmekesisem on toitumine, seda vähem tekib isusid ning seda väiksem on tõenäosus üle süüa – ja inimesed on tervemad.

Tähtsad köögiviljad

Kuid mida siis teha? Kui ahjupraad ikka väga maitseb, kas seda siis sugugi süüa ei tohi, ka paaril päeval jõuluajal? Kristin Salupuu rahustas, et võib ikka: kui energia saamine on paigas ja ühegi toiduga ei liialdata, pole see probleem.

«See on ka natuke üle dramatiseeritud, et jõulude ajal ei või üldse süüa, et kohe tuleb kümme kilo otsa. Nii see ikka ei ole,» märkis nõustaja.

Kuid ta pani südamele, et kindlasti võiks jälgida seda, et jõuluprae kõrval oleks piisavalt värsket köögivilja. «Köögiviljad on vitamiinide ja mineraalainete allikad ning neid võiks süüa iga päev palju. Jõuluprae kõrval võiks vähemalt poolel taldrikul olla köögiviljad, kartul võiks olla keedetud. Sealiha juures võiks olla ka sinepit ning kõrvale tuleb juua piisavalt vedelikku,» esitas Salupuu mõistliku jõululaua raamistiku. Kuna pühad on pikad, võiks kokkamisel järgida põhimõtet, et iga päev ei sööks sama toitu.

Kuid toitumisnõustaja kõige tähtsam soovitus kõlab nii: söömine tuleb lõpetada siis, kui kõht saab täis, mitte siis, kui toit saab otsa. Ning süüa tuleb rahulikult, toitu korralikult närides, et jõuaks tekkida täiskõhutunne, mitte roogasid sisse ahmides. 

«Jälgida tuleks ka seda, et toidulaua taga istumine liiga pikaks ei lähe. See tunne, et kõht on nüüd täis, kipub tihti ära ununema. Sestap oleks hea vahepeal natuke jalutamas käia ja end värskes õhus liigutada, et liigsöömine endast märku ei peaks andma,» võttis Kristin Salupuu teema kokku.

Hüpoteetiline advendiaja menüü*

• Hommikusöök: praekartul, sült, mädarõigas +  50 grammi piparkooke + 50 grammi konjakit.

• Lõunasöök: seapraad, ahjukartul, hapukapsas + 50 grammi piparkooke + 100 grammi viina.

• Õhtusöök: keedukartul, 2 verivorsti, 1 kotlet, jahusoust + 50 grammi piparkooke + 2 pudelit jõuluporterit.

* Portsjoni suurus: üks mehine taldrikutäis

Seotud lood
    21.12.2017 23.12.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto