Sisukord
Arvamus
Postimees
27.12.2017
Eesti Rektori ootamatu surm tõi Tartu Ülikooli leina ja keeruka olukorra Leonhard ja Erich säilitavad Krimmis Eesti ajalugu IN MEMORIAM. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017) Majandus POSTIMEHE REPORTAAŽ: Eesti Energia rohelise energia inimestel käed sügelevad POSTIMEHE INTERVJUU Võtta inimestelt ära säästmiskohustus on vastutustundetu (36) Välismaa Venemaa õõnestab ideedega (1) Venevaenulikud, aga Kremlile kasulikud (1) Lõhestatud jõud (1) Mis Venemaad äärmuslaste juures võlub? (3) Side vasakäärmuslaste ja separatistidega Ukraina on oluline küsimus Kreml kasutab nii santaaži kui ka egode silitamist (16) KOHALIK VAADE. Mehhikos kuuluvad tänavad surnutele Arvamus Triin Vihalemm: kanalit keelates tuleb midagi asemele luua (38) Tiina Kaukvere: mõttetu saast, mida sa kindlasti lugema ei peaks (20) Karmo Tüür: Putini paremad sõbrad (1) Edasi 1979. aastal: nahakombinaadis seati saadikukandidaadiks Indrek Toome Evelyn Kaldoja: uus Ulster (2) Kultuur Omar Abusaada: Kõige raskem on, et ma ei saa töötada Süürias (2) «Hea kirjandus peaks piire ületama kogu aeg, igal ajastul» (4) Sport Spordiaasta Tähed 2017: mida vajab Novosjolov Tänaku alistamiseks? Warriors murdis Cavaliersi Otepää MK-etapi saatus selgub homme Kodu Algav kinnisvara-aasta nihutab kraanad Tallinnast välja väikelinnadesse Tartu Tartu leinab Eili Arula: lumehelbeke jäi Jõgevale ligi viisteist aastat hiljaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: uus Ulster

2 min lugemist
Evelyn Kaldoja FOTO: ANDRES HAABU/PM

Kui vaadata Kataloonia valimiste statistikat, on näha, et sel korral suundus rahvas hääletama äärmise kindlameelsusega. Ligi 82protsendiline osalus, väga vähe rikutud sedeleid ja vaid näpuotsaga hääli alla künnise jäänud pisiparteidele. Kaheldav aga, kas keegi peaks rõõmustama, sest nopiti vaid Pyrrhose võite.

Esiteks muidugi parima tulemuse saanud Ciudadanos. On tõsi, et iseseisvusvastasest parteist sai Kataloonia suurim erakond ning riigimeelsed pole enam vaikiv enamus, vaid käivad meeleavaldustel ja heiskavad rõdudele Hispaania lippe hoolimata iseseisvuslaste katsetest tituleerida neid fašistideks.

Kui vaadata Ciudadanose võidu numbreid, tuli suur osa 12 juurde võidetud mandaadist selle arvelt, et nende tähtsaim liitlane Rahvapartei kaotas kaheksa. Kui juurde arvestada, et kolmas põhiseaduslikku korda toetav jõud sotsialistid sai juurde ühe koha, võib öelda, et Hispaania ühtsuse pooldajad võitsid võrreldes varasemaga veel viis mandaati.

Teiseks, iseseisvuslaste blokk säilitas küll napilt saadikukohtade enamuse, aga kaotas kaks mandaati. Nende uus enamus on vaid kolme saadikukoha ja 47,49 protsendi valijate toetuse suurune ehk mitte selline, mis õigustaks katset muuta riigipiire. Kui vaadata Kataloonia piirkonnavalitsuse enda uuringuid, tõid sügisesed sündmused iseseisvuslaste toetuse lähedale nende võimalikule laele, mis, kui otsustada varasemate kõikumiste järgi, võib sündmuste rahunedes ja majandusmõjude nähtavamaks saamisel taas väiksemaks sulada.

Iseseisvuslased peavad leidma ka asendused suurele osale oma esirea poliitikutele, sest valituks osutumine ei vabasta neid vastutusest sügiseste seaduserikkumiste eest. Isegi kui Mariano Rajoy tahaks hirmsasti Carles Puigdemonti ja tema kaaslasi tagasi Katalooniat valitsema, pole see õigusriigis võimalik – võimude lahususe põhimõte ei luba valitsusel pidurdada kohtute tööd.

Üle-eelmist Kataloonia presidenti Artur Masi karistas Barcelona kohus 2014. aasta illegaalse referendumi eest kopsaka trahvi ja poliitilise ameti pidamise keeluga. 6.-7. septembri dekreetidest 27. oktoobri iseseisvusdeklaratsioonini pani eelmine Kataloonia valitsus toime märksa enam õigusrikkumisi, mis tõenäoliselt tähendab, et uuesti võimutüüri juurde pole neil asja niipea.

Hispaania eelmine konservatiivne peaminister José María Aznar, kelle 1990ndate tehinguid Kataloonia parteidega peetakse osaliselt praeguste probleemide põhjuseks, on öelnud, et Kataloonia ei lõhu Hispaaniat, vaid iseend. Selles paistab tal olevat õigus. Katalooniale on laskumas Põhja-Iirimaa vaim. Ühiskond on lõigatud suhteliselt täpselt pooleks, minimaalse kesktee võimalusega. Valimiseelistused kristalliseeruvad mööda üht ideed ning kui see jätkub, radikaliseeruvad ka parteid nagu Ulsteris, kus valik on taandunud vabariiklike kommunistide ja unionistidest ultrakonservatiivide peale.

Seotud lood
23.12.2017 28.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto