Sisukord
Arvamus
Postimees
29.12.2017
Eesti Suur lugu: kuuldused telegrammi surmast on kõvasti liialdatud (8) PBK esindaja Eestis: meid süüdistatakse ebaõiglaselt (44) Valitsus eraldas kirikutele hüvitisena kaheksa miljonit eurot Eesti aastal 2018: raha ühest taskust sisse, teisest välja (2) Eesti kodanik mõisteti Ukrainas süüdi Donbassis sõdimise eest (1) Majandus Börsi selle aasta tegijad olid Harju Elekter, PRFoods ja Tallink Välismaa Berliinlased on hädas agressiivsete metssigadega (3) KOHALIK VAADE. Jõulupuust sai korruptsiooni sümbol POSTIMEHE INTERVJUU. Liibüa välisminister: ISISel on paremad relvad kui meil Välismaa lühiuudised 29.12.2017 Võimuvaakum võib Haftari presidendiks aidata Arvamus Juhtkiri: eluga rahul Juhtkiri: kui raha kasti kolksatab... (20) Priit Pullerits: tänamatu rahvas (7) Postimees 1901. aastal: toimetus lubab uueks aastaks tõsist lugemist Kolumnistide esiviisik: millised olid 2017. aasta kõige olulisemad sündmused Eestis? Kolumnistide esiviisik: millised olid 2017. aasta kõige olulisemad sündmused maailmas? Kolumnistide esiviisik: kes olid 2017. aasta kõige silmapaistvamad isikud Eestis? Kolumnistide esiviisik: kes olid 2017. aasta kõige silmapaistvamad isikud maailmas? (3) Kultuur Elu on ainukordne ja seda ei pea häbenema! (2) Sport Sildaru pälvis järjekordse tunnustuse Kommentaar: rekordimehe tulek ei pruugi Klavani mänguaega süüa Ott Tänak: kõiki sportlasi tuleb austada (2) Kümme ässa löönud Kanepi alustas hooaega kindla võiduga Saaremaa sidemängija süda vajas enne karikafinaali kirurgilist sekkumist Tartu Galerii: mundrimehed võõrustasid nii suuri kui ka väikesi huvilisi Kaarsilla uuendamine on aasta kaalukaim tegu Kristiina Ehin: päris punk oli ärihoone avamisel aadetest ja luulest rääkida (5) Tartu Postimehe 2017. aasta plussid ja miinused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: eluga rahul

2 min lugemist
2018 on Koera aasta FOTO: PantherMedia / Scanpix

Kui eelmised kolm aastat jäävad inimestele mällu ärevate poliitiliste sündmustega välismaal, siis tänavu oli stabiilne ja rahulik aasta ning mingite sündmuste esiletoomine nõuaks pikemat järelemõtlemist. Muidugi võib inimestele 2017ndast meenuda üle läänemaailma uhanud ahistajate paljastamislaine, kuid ilmselt ei jää sellised asjad mälusse kauaks pidama. Inimesed on kiiresti unustanud ka Eesti poliitika eilse raskekaallase Edgar Savisaare ümber toimuva ning mäletavad sellest aastast pigem sügisesi kohalikke valimisi ja noorte suvist tantsu- ja laulupidu. See näitab, et lõppev aasta oli hea, rahulik ja veidi igavgi.

Sellise järelduse võib teha Postimehe ja BNSi tellitud Kantar Emori uuringu põhjal, kus Eesti inimestel paluti hinnata enda ja oma riigi käekäiku 2017. aastal ning tuua välja suursündmusi. Heaks või väga heaks lugesid enda jaoks lõppevat aastat kaks kolmandikku kõigist vastanutest, riigi käekäik sai inimestelt viiepalliskaalal keskmiseks hindeks 2,66, mis meie koolisüsteemis oleks vast võrreldav kolmega, millel väga pikk miinus taga. Tähelepanuväärne on see, et oma aastaga jäid ühtviisi rahule nii jõukamad kui vaesemad Eesti elanikud, samuti see, et riigi olukorda hindasid eestlased ja mitte-eestlased sarnaselt.

Inimestel on võimule laias laastus vaid kaks, kuid see-eest äärmiselt kõrget nõudmist, mille täitmine on raske – oodatakse õiglust ja efektiivsust. Üldjoontes, kui neist nõudmistest on vähemalt üks mingil määral täidetud, siis on inimesed elu ja võimuga rahul. Efektiivsuse ja õigluse vahel on teatav tasakaal. Kui majanduskasv raugeb, siis kasvavad nõudmised võrdsuse ja õigluse järele ning vastupidi, korralik majanduskasv vähendab ebavõrdsusega seotud probleeme.

Niisuguseid võnkeid paistab silma ka Eesti lähiajaloost ning kui midagi sellest küsitlusest järeldada, siis seda, et enamiku vastanute jaoks on vähemalt üks neist tingimustest täidetud. Soome ja Rootsi kiiluvees liikuva Eesti majanduse kasv oli tänavu üle mitme aasta täiesti korralik. Küsitlus näitas ühtlasi, et kahe valitsuserakonna, sotside ja Keskerakonna toetajad olid teistest enam riigi käekäiguga rahul. Seda saab selgitada nende erakondade retoorikaga, mis väärtustab suuremat võrdsust ja on sellisena arvestatavale osale Eesti elanikkonnast meelepärane.

Raske on ennustada, mida toob endaga 2018. aasta, täpse prognoosi tegemisel jäävad ilmselt ühtmoodi hätta nii ekstrasensid kui ka analüütikud, kelle poole praegu paljud oma pilgu pööravad. Juba aasta pärast oleme selles küsimuses targemad. Samas võib öelda, et 2017. aasta oli hea. Jah, veidi igav, kuid suurem osa inimesi otsibki rahu ja stabiilsust.

Seotud lood
28.12.2017 30.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto