Sisukord
AK
Postimees
30.12.2017
Eesti Lugu hirmust, mitte emast Enneolematu rahapesujuhtumi avalikuks saamise lugu Väravad aasta lõpuni valla Berliinist päästetud Eldar on ema peaaegu unustanud (2) Linnupeletid varestele ei mõju (9) Kliimasoojenemise peatamisel meie jalajälg Välismaa Londonis tegutseb kasse jahtiv sarimõrvar KOHALIK VAADE. Hispaania keskklass kuivab kokku Terrorihirm varjutab peomeeleolu Hispaaniasse saabunud paadimigrantide arv kolmekordistus Tuumaoht neetud paralleeli taga Riigita rahvused püsivad riskantse rikkusena (3) Arvamus Eesti sisepoliitika 2017/2018 ehk pärast peenhäälestust (31) Mihkel Mutt: umbisikuline käskiv kõneviis (15) EKI keelekool: naiskodukaitsjad ja naissuguhormoonid (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: jääskulptuurid kloostri müüride vahel Juhtkiri: pettekujutelmade aasta Keskerakonnaga (10) Aivar Pau: tahan nähtamatut Eesti riiki (3) Kultuur Eesti sisepoliitika 2017/2018 ehk pärast peenhäälestust (31) Kalmeti intervjuu tagajärg (1) Sport Tüvi mädaneb Tour de Ski: suusapidu ilma pidutsemiseta (4) Juurestik tugevneb Video: postitants - seks või sport? (2) Tarbija Postimees maitseb: milline vahuvein sobib kõige paremini aastavahetuse lauale? (2) Aastavahetuse saluuti ostes arvesta selle laskmise kohaga AK 17 kultuurisündmust 2017. aastast Mihkel Mutt: umbisikuline käskiv kõneviis (15) Eesti sisepoliitika 2017/2018 ehk pärast peenhäälestust (31) Peeter Langovitsi tagasivaade: jääskulptuurid kloostri müüride vahel EKI keelekool: naiskodukaitsjad ja naissuguhormoonid (2) Tuumaoht neetud paralleeli taga Riigita rahvused püsivad riskantse rikkusena (3) Aasta, mil maailm põles ja tormid möllasid Kristi Malmberg: aasta vasakpööre – kas neoliberalismi viimased hingetõmbed? (109) Tõnis Oja: hüvasti, inflatsioon! (18) Arter Galerii: Postimehe kõige paremad fotod ja videod aastast 2017 Ahistamisest näosaate, Trumpi ja käsitöövõileibadeni ehk mis aasta see oli? Suur aastalõpuintervjuu! Hando Runnel: minevikku saab ainult mäletada, mitte kunagi enam taastada (33) In memoriam 2017 Galerii! Nii nad meile rääkisid … Moeasjad, mida mehed vihkavad Näärilaua retro - soovitusi köögikirjanikult Maire Suitsult Video: postitants - seks või sport? (2) Telekanalite surmaheitlus: kelle programm 31. detsembri õhtul on ägedaim? Isegi Morna linna tuleb uus aasta Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: naiskodukaitsjad ja naissuguhormoonid

2 min lugemist
Tiia Valdre FOTO: EKI

Ühel aastalõpupeol kuulsin klaasi tõstetavat naisteadlaste terviseks. Viimastele see ülearu ei meeldinud. Võinuks nende pisukese meelepaha üle itsitada, kui poleks toostilausujat mõne aja pärast kuulnud pajatamas mõistulugu meriseast, kel teadupärast pole suuremat pistmist ei mere ega seaga.

Sestap tuleb tõdeda, et küllap pole päris aluseta mure, et soo märkimine/rõhutamine võib mõnikord olla irooniline, ehk stigmatiseerivgi. Rõhutan: võib olla, mitte ei pruugi, sest olen minagi tähele pannud ettepanekuid (nais)soo esiletõstu ja vastavate keeleliste võimaluste kasutamist piirata, ja mulle ei meeldi see mitte üks põrm.

Et nais-sõnadega seotud võimalikest hoiakutest pisukest aimu saada, heitsin pilgu eesti keele korpusse, mis sisaldab nüüd juba üle miljardi sõnakasutusjuhu, ja vaatasin, milliste sõnade puhul nais-liitsõnaesiosis tänapäeva eesti keeles sagedamini esineb. Arvesse võtsin ainult sõnad, mille puhul nais- ärajätul jääb alles täistähenduslik sõna. Niisiis, esikümme on järgmine: naiskodukaitse, naiskodukaitsja, naisnäitleja, naissportlane, naistöötaja, naispoliitik, naisorganisatsioon, naissuguhormoon, naismängija, naisansambel.

Natuke spekuleerida võib selle rea puhul küll. Naiskodukaitse on riigikaitsesse panustav naisorganisatsioon. (Mees)kodukaitse-nimeline ühendus on oma tegevuse lõpetanud juba mõniteist aastat tagasi, aga huvitav on, et see pole kaasa toonud nais- komponendi keelelise kasutuse lahjenemist vähemasti naiskodukaitse koduleheküljel. On kiusatus arvata, et n-ö traditsioonilisel meeste alal liikudes peavad naised ise ja omavahel väga vajalikuks rõhutada, et tegemist on naistega, mitte lihtsalt kodukaitsjatega. Päris huvitav, miks see nii on.

Naisnäitlejatest olen mõelnud varemgi seoses Oscarite ja muude filmi- ja teatrimaailma preemiatega. On justkui iseenesest mõistetav, et nais- ja meesnäitlejaid tunnustatakse eraldi kategooriates, kusjuures ei saa lahti tundest, et meesnäitleja kategooria on olulisem: ikka kuulutatakse enne välja naised, siis mehed, ja see pole naiste viisakusest ettepoole lubamine. Hea tahtmise korral võib siin gradatsioonilist vahettegemist täheldada küll: päädib ju võitjate väljakuulutamine kõige tähtsama auhinnaga. Vähemasti Eestis, kus kõike on nii vähe, oleks tunnustus «aasta parim näitleja» ehk päris austusväärne ja sisukas tiitel.

Naissuguhormooni puhul julgen arvata üksnes sisulist vajadust sugusid eristada, et jutul üldse mõtet oleks; naistöötaja ja naispoliitikuga on asi keerulisem: äkki ongi soo väljatoomisel siin teinekord mängus varjatud mõtteid, olgu siis negatiivselt või positiivselt diskrimineerivaid.

Nais-sõnade esikümme jätab hinnangulisuse koha pealt otsad lahti. Õnneks sunnib tähejärjend «nais» veel otsima mõtet, mida sõnad kannavad, ja otsustama, mida sulle õigupoolest on öelda tahetud.

Seotud lood
    29.12.2017 03.01.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto