Sisukord
Tartu Postimees
Postimees

Uude lastehaiglasse basseinid ei mahu

2 min lugemist
Maarjamõisa lastekliiniku uus hoone ehk M-korpus hakkab paiknema H-korpuse jätkuna era­korralise meditsiini osakonna ehk EMO praeguse parkla asemel. Parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on plaanitud praeguse C-korpuse asemele. Plokid skeemil näitavad majade asu­kohta, mitte välimust. Ehitust alustatakse 2020, valmimisaeg jääb aastasse 2022. FOTO: Graafika: Artur Kuus

Kätrin Hansoni ja tema tütre Anni ellu kuuluvad sagedased basseinitreeningud ja käigud füsioterapeudi juurde. Anni on kahe aasta ja viie kuu vanune, väga rõõmus ja energiline laps, kes on üle elanud sünniaegse insuldi. Ajukahjustuse ulatus on suur ning ta vasak kehapool on halvatud, ta ei käi.

FOTO: Erakogu

Pärast üht vestlust Anni füsioterapeudiga sai Kätrin Hanson (pildil) teada, et Tartu ülikooli kliinikumi moodsate ravimajade kõrvale projekteeritavasse uude lastehaiglasse ei tule basseine, mida tema ja paljud teised pered oma laste arengule mõeldes pikisilmi ootavad. 

«Siis, kui laste taastusravi keskuse filiaal Ilmatsalu tänaval suleti, räägiti palju, et uude lastehaiglasse tulevad basseinid kindlasti, on ainult mõned aastad ootamist,» meenutas ta. 

Ei ole virisejad

Praegu käivad nad Anniga veetreeninguil Puusepa 1a maja spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus, kus pole väikelaste treeninguiks häid tingimused. Näiteks peavad emad beebidel rõivaid vahetama kardina taga tuuletõmbuse käes. 

«Need emad ei ole üldse viriseja tüüpi, nad läheksid oma lastega basseini ka kas või üle mudapõranda, kui vaid bassein neid kuskil kindlasti ootaks,» ütles Kätrin Hanson.

Erivajadustega laste vanemad on loonud sotsiaalvõrgustikus grupi «Meie päikesed», kus nad vastastikku nõu jagavad ja infot vahetavad. «Kui ma postitasin seal sõnumi, et kas teate, et Tartus uude lastehaiglasse basseine ei tulegi, oli see kõigile väga halb uudis ning ma sain poole tunni jooksul vastukaja mitmekümnelt inimeselt, kes kõik olid valmis allkirju andma ja petitsiooni koostama, kui see kuidagi aitaks projekteerimisel asju muuta,» rääkis Hanson. 

Maarjamõisa meditsiinilinnaku projektijuht Toomas Kivastik kinnitas, et uude lastehaiglasse basseine ei tule ja selline otsus tehti pärast põhjalikku kaalumist mitmel põhjusel.

«Kuna Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinik on Eesti tähtsaim pediaatriakeskus, mille patsientide hulgas on palju enneaegseid, alakaalulisi ja raskes haigusseisundis vastsündinuid, projekteeritakse lastehaigla uus hoone eelkõige kõrgtehnoloogilise aktiivravi keskusena,» selgitas Kivastik. 

Taastusravibasseinid ei ole aktiivraviga lahutamatult seotud ning seepärast ei ole Toomas Kivastiku sõnul nende rajamine kõrgtehnoloogilisele ja kallile aktiivravipinnale ka otstarbekas.

On väga tähtis, et osakonnad, kus ravitakse vastsündinuid, saaksid võimalikult lähedale sünnitusosakonnale, samuti on päevakorral sobiva koha leidmine magnetresonantstomograafile. Ka püütakse uues haiglas luua tingimused selleks, et lapse kõrval võiks haiglas alati viibida ema või isa ning ka siis, kui laps viibib intensiivraviosakonnas. 

«Seetõttu me peame ruumide planeerimisel paratamatult tegema valikuid ning basseinid sinna lihtsalt ei mahu,» tõdes Kivastik. Taastusravibasseinid ei ole aktiivraviga lahutamatult seotud ning seepärast ei ole ta sõnul nende rajamine kõrgtehnoloogilisele ja kallile aktiivravipinnale ka otstarbekas. 

Teised lahendused

Kivastik märkis veel, et ta kindlasti ei soovi vähendada väikelaste taastusravibasseinide tähtsust, aga see probleem tuleb lahendada teistmoodi. 

«Me tegelemegi sellega, et püüame saada ülevaate, kui palju lapsi seda teenust üldse vajavad,» selgitas ta. «Samuti vaadatakse üle Puusepa 1a asuvate spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku basseinide kasutus. On võimalik, et väikelaste taastusravibasseinid rajamegi sellesse hoonesse, renoveerimise projekt on praegu tegemisel.»

Kätrin Hanson käib Anniga basseinitreeningul kaks korda nädalas. Tänu visale tööle suudab Anni vees mõlema jalaga siputada ja mõlema käega harjutusi teha. Vesi võtab maha kõik lihaspinged. Tänu taastusravile ja ujumistreeninguile on ta liigesed väga hea liikuvusega. Ühel päeval, kui Anni õpib oma haige kehapoole kiuste tasakaalu hoidma, hakkab ta käima. 

Seotud lood
22.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto