Sisukord
Arvamus
Postimees
29.12.2017
Eesti Suur lugu: kuuldused telegrammi surmast on kõvasti liialdatud (8) PBK esindaja Eestis: meid süüdistatakse ebaõiglaselt (44) Valitsus eraldas kirikutele hüvitisena kaheksa miljonit eurot Eesti aastal 2018: raha ühest taskust sisse, teisest välja (2) Eesti kodanik mõisteti Ukrainas süüdi Donbassis sõdimise eest (1) Majandus Börsi selle aasta tegijad olid Harju Elekter, PRFoods ja Tallink Välismaa Berliinlased on hädas agressiivsete metssigadega (3) KOHALIK VAADE. Jõulupuust sai korruptsiooni sümbol POSTIMEHE INTERVJUU. Liibüa välisminister: ISISel on paremad relvad kui meil Välismaa lühiuudised 29.12.2017 Võimuvaakum võib Haftari presidendiks aidata Arvamus Juhtkiri: eluga rahul Juhtkiri: kui raha kasti kolksatab... (20) Priit Pullerits: tänamatu rahvas (7) Postimees 1901. aastal: toimetus lubab uueks aastaks tõsist lugemist Kolumnistide esiviisik: millised olid 2017. aasta kõige olulisemad sündmused Eestis? Kolumnistide esiviisik: millised olid 2017. aasta kõige olulisemad sündmused maailmas? Kolumnistide esiviisik: kes olid 2017. aasta kõige silmapaistvamad isikud Eestis? Kolumnistide esiviisik: kes olid 2017. aasta kõige silmapaistvamad isikud maailmas? (3) Kultuur Elu on ainukordne ja seda ei pea häbenema! (2) Sport Sildaru pälvis järjekordse tunnustuse Kommentaar: rekordimehe tulek ei pruugi Klavani mänguaega süüa Ott Tänak: kõiki sportlasi tuleb austada (2) Kümme ässa löönud Kanepi alustas hooaega kindla võiduga Saaremaa sidemängija süda vajas enne karikafinaali kirurgilist sekkumist Tartu Galerii: mundrimehed võõrustasid nii suuri kui ka väikesi huvilisi Kaarsilla uuendamine on aasta kaalukaim tegu Kristiina Ehin: päris punk oli ärihoone avamisel aadetest ja luulest rääkida (5) Tartu Postimehe 2017. aasta plussid ja miinused Meelelahutus Koomiks Sudoku
Saksa liidukantsler Angela Merkel Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel. FOTO: SCANPIX

Kolumnistide esiviisik: millised olid 2017. aasta kõige olulisemad sündmused Eestis?

6 min lugemist

Postimehe kolumnistid valisid välja tänavused kõige olulisemad sündmused, mis Eestis aset leidsid. Allolevas nimekirjas on välja toodud viis enim hääli saanud sündmust koos põhjendustega.

5. koht

Rahvatantsijad korraldasid Vabaduse väljakul oma peo. Foto: FOTO: Erik Prozes / Postimees

XII noorte tantsu ja laulupidu «Mina jään»

Erkki Bahovski:

Keegi ei keela Eestil pidu pidada ja vihmaga tekkinud spontaanne tantsupidu Vabaduse väljakul näitas eredalt meie traditsiooni tugevust.

Kristiina Baum:

Taamalt vaadates ühendab tants ja trall laulukaare all kodumaaga just väliseestlased. Sel aastal oli neil vähemalt üks põhjus, miks Eestisse tulekut tõsisemalt kaaluda.

Jaak Jõerüüt:

Üdini positiivne emotsioon. Laulupeo kui nähtuse ristilööjatele ütlen lühidalt: «Tõmmake uttu!»

Ülle Leis:

Laulupeo ideekavandi esialgne pealkiri oli «Noored juured». Juuri ajasid seal siinsesse mulda ja üksteise hinge noored lauljad ja noored koorijuhid, ning need juured ajavad idusid, kindel see. Tantsijad kirjutasid oma tantsutahte ja organiseerumisvõime ajalukku ilma trotsiva välktantsupeoga Vabaduse platsil.

Ivan Makarov:

Imeline elamus, kuid hiljem võrreldi meedias meie lapsi korduvalt natsidega. Vanemate kannatlikkus on siinjuures lausa uskumatu, ükski rahvas ei tohiks lubada oma lastele nõnda liiga teha.

Raul Rebane:

Eesti tuleviku ja ühisolemise usu suurdemonstratsioon.

...

4. koht

Valitsuse pressikonverents ID-kaardi kiibi teoreetilise turvariski teemal. Vasakult politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, riigi infosüsteemi ameti peadirektor Taimar Peterkop. Foto: FOTO: Sander Ilvest / Postimees

E-ehmatus

Erkki Bahovski:

Tegelikult oli seda oodata, et ID-kaarti suudetakse kuidagi häkkida. Praeguseks – oleme optimistid – näib kriis olevat taandunud. Ent see näitas Eesti kui e-riigi haavatavust.

Andrei Kuzitškin:

Ajalukku läinud ID-paanika haaras kõiki Eesti elanikke, mõni poliitik hakkas isegi nõudma e-valimiste keelamist, mille käigus järjepanu võidab Reformierakond ja kaotab Keskerakond. 700 000 inimest jäeti ilma ligipääsust elektroonilistele teenustele ja nad pidid hakkama sertifikaate uuendama. Eesti kui e-riigi maine sattus suure küsimärgi alla.

Ahto Lobjakas:

Meeldetuletus, et varem või hiljem peab riik hakkama tõsiselt mõtlema ühiskondliku e-sõltuvuse varjuküljele. Kaartide uuendamise fiasko (ja taustal kuhjuvad probleemid brauseritega) on tormihoiatus. Väga palju igapäevast mugavust võib väga kergelt ja ootamatult ära kukkuda.

Mart Raudsaar:

Oleme juba harjunud asju ajama digitaalsel moel ning ID-kaart on lahutamatu osa meie elust. Ma ei kujutaks ette, kui ei saaks anda digiallkirju ja teha pangast makseid ning kasutada suurt hulka digiriigi teisi rakendusi. Õnneks oli minu ID-kaart välja antud augustis 2014. Loodame, et õppetund päästab meid hullemast tulevikus.

Raul Rebane:

Hea kriis, mis pikas perspektiivis ei läinud raisku.

Olev Remsu:

Meenutas taas, kui habras on meie maailm, eriti kübermaailm.

Kaire Uusen:

Eesti pidi 2017. aastal endalt küsima, kas ollakse ikka e-riik, sest küsimusi tekitasid aasta jooksul turvaprobleemid ja muud e-riiginduse sekeldused. Rahva jaoks oli kriitilisem ootamatult selgunud ID-kaartide turvarisk, mis tõi kaasa üleriigilise paanika ja pahameele.

...

3. koht

Häälte lugemine Pärnus Kaubamajaka valimisjaoskonnas. Foto: FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Kohalikud valimised

Erkki Bahovski:

Suurt maavärinat ei toimunud. Keskerakond valitseb Tallinnas edasi, aga on ametisse saanud ka marionetid. Valimised demonstreerisid hästi, kes on äraostetav ja kes mitte.

Ülle Leis:

Inventuur ja lakmuspaber valija hinges ning ühiskonnas üldiselt.

Ahto Lobjakas:

Edgar Savisaare lähetamine nii Keskerakonnast kui ka suurest poliitikast.

Erki Loigom:

Vaatamata leigele sissejuhatusele suutsid taas retoorikas poliitikast eemalehoidvaid eestlasi piisavalt erutada, et oli oodatust enam kirge. Oma osa lisas kindlasti uus tegelikkus haldusreformi tulemusel. Kas haldusreform tõstab või kahandab inimeste huvi kohaliku poliitika vastu, saame teada nelja aasta pärast. Kuna valijate poliitiliseks mäluks loetakse poolt aastat, siis algab peagi poliitiline kirgede torm otsast peale. Eesti elanikud ei ole selles asjas külmad ning see on positiivne.

Ivan Makarov:

Sai veel kord tõestatud, et poliitilist ainuvõimu Eesti pealinnas saab kindlustada Eesti kodanike tahte vastaselt, makstes nende endi rahast Kremli propagandakanalitele kümnist. Seda mehhanismi toetavad neljal käel nii peaminister Jüri Ratas kui ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Mart Raudsaar:

Sellel korral andsid kohalikud valimised olulisi sõnumeid. Venekeelsed valijad toetasid Keskerakonda, aga mitte Edgar Savisaart. Üksnes rahaga ei ole võimalik valimistulemust osta. Isamaa ja Res Publica Liit ei hävinud ning valitsuskoalitsioon säilis. Reformierakond tegi üle Eesti üsna hea tulemuse. Peamiseks tegijaks on väljaspool suurlinnu endiselt valimisliidud. 

Raul Rebane:

Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Tallinna põrumine kohalikel valimistel andis tulevastele parteiloojatele olulise info, et raha eest ei saa kõike osta.

Olev Remsu:

Kaardistas poliitilised jõujooned.

Kaire Uusen:

2017. aasta kohalikud valimised lähevad mitmes mõttes ajalukku: Eesti pole enam endine, omavalitsusi on vähem, valdade piirid muutusid ja vallanimed pole enam endised.  

...

2. koht

Alkoralli Valka piiripunktis asuvas Alko1000 kaupluses. Foto: FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Maksusüsteemi muutus

Kristiina Baum:

Alkoholi liigtarbimist pole Eestis veel kontrolli alla saadud. Aktsiisitõus on vähemalt minu hinnangul samm alalhoidlikuma ühiskonna poole. Viimast miljonit elanikkonnast tuleks iga meetodiga alles hoida.

Jaak Jõerüüt:

Nähtuste pakett Eesti sisepoliitikas, nimetusega entusiastlik rumalus. Selle silmapaistvamad märgid on maksundustsirkus ja raha lennukilt külvamine. Bumerang vilumatust käest lendab teatud aja, aga kus see maandub, ei tea keegi.

Ülle Leis:

Muutus, mille sisu on arusaadav vähestele ning mille tegelikke tagajärgi on raske prognoosida.

Erki Loigom:

Valitsuse pöördeline majanduspoliitika on senise kursi oluline raputamine. Kas see on hea või ei, sõltub ilmselt konkreetsest huvigrupist. On siiski selge, et majandusele selline rapsimine ja eelarvepoliitika mingit pikaajalist stabiilsust ei taga ja võimalikul uuel paremvalitsusel kulub kokkukeeratud jama likvideerimiseks enam aega, kui tänasel valitsusel kulus selle käivitamiseks. Alkoholipoliitika on suures pildis pisiasi, aga keerukas maksusüsteem ning väidetav solidaarsem ühiskond ei kõla veenvalt. Kui midagi veel jagada pole, siis pole, enne tuleb koguda. Kogu eelarve on lubaduste katmise paanika nägu.

Peeter Koppel:

Eesti ainus reaalne müügiartikkel on ärikeskkond. Seoses maksusüsteemi dramaatiliselt keerukamaks muutmisega kahjustati oluliselt selle keskkonna kvaliteeti.

Andrei Kuzitškin:

Keeruline maksude arvestamise süsteem ehmatas paljusid alates ärimeestest ja lõpetades pensionäridega. Vähesed on suutnud taibata, kuidas see mehhanism tegelikult toimib – eks me saame seda täpselt teada alles 2019. aastal, kui hakkame makse tasuma. Aga juba praegu on selge, et maksureformi tõttu väheneb pensionäride sissetulek ning inimestel kaob motivatsioon saada ametlikult palka üle 1800 euro kuus. See tähendab, et Eesti Postil suureneb tuntavalt ümbrike läbimüük, et tööandjad saaksid ikka sinna torgata raha, mis jääb maksuameti eest varjule.

Ene Pajula:

Alkoholiaktsiiside kiirkorras tõstmine...  Kas meie valitsus siis ei tea, et kunagi ei ole ühelgi maal joodud nii palju kui kuiva seaduse või joomarlusevastase võitluse ajal.

Tarmo Pikner:

Maksudega mängimine viis õllehinna tõusu üle taluvuspiiri ja käivitas Läti alkoralli. Saavutati kõrgeim inflatsioon Euroopas. Lisaks saime maailma keerukaima astmelise tulumaksuvabastuse.

Kaire Uusen: 

Kunagi varem pole Eesti meedias nii palju kirjutatud aktsiisidest, maksudest, Lätist ja alkoholist kui aastal 2017. Võib ka öelda, et kunagi varem pole maksude teema nii palju vaidlusi tekitanud kui lõppeval aastal.

...

1. koht

Ühispilt Euroopa riikide liidridest Kultuurikatla ees. Foto: FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine

Erkki Bahovski:

Selgelt Eestile suurim välispoliitiline ülesanne pärast Euroopa Liidu ja NATOga liitumist. Tõi Tallinna kohale Euroopa liidrid ja näitas Eesti suutlikkust ürituse korraldamisel ja ühenduse juhtimisel. Midagi jäi kindlasti ka tegemata, aga meenutaks, et eesistumine tuli tuua kuus kuud varasemale ajale.

Kristiina Baum:

Pressikonverentsidega tuli välja, et Eesti poliitikute inglise keele oskus on ülimadal. Säärase nõrkuse ilmsiks tulemine loob võimaluse seda paremaks lihvida, ühtlasi meeles hoida, et keeleõppimise vaev tasub end ära.


Ülle Leis:

Toru, millest voolas Eestisse kontsentraat kümnetest tuhandetest inimestest, kes poleks võib-olla või tõenäoliselt muidu siia sattunud. Toru, mille kaudu voolas väga laia sihtgrupi silmadesse, kõrvu ja suhu väga mitmekesine kontsentraat Eestist. Peegel, milles nägime end teiste pilgu läbi. Selgus, et oleme abivalmid, naeratavad ja rahulikud inimesed politseinikest kuni korraldajateni. Selgus, et suudame külalised ära tinistada jalutuskäiguga rabas ning panna kõrge ametniku õhtusöögi lõpus alistunult tõdema: «Teate, ma olen prantslane... ja ikkagi rabatud. Fantastiline kokk.» Nüüd tuleb saadud kogemused ja info tuleviku heaks maksimaalselt ära kasutada.

Ahto Lobjakas:

Taasiseseisvunud Eesti seni suurim kirja läinud rahvusvahelise elu «linnuke». Edukas eelkõige oma välise kära vähesuses – oluline toimus kulisside taga.

Ivan Makarov:

Istusime tõesti ees ja seega olime paremini nähtavad. Angela Merkel istus Tallinnas ka ees, aga jäi magama. Eesti tuli oma eesistumisega märksa paremini toime ja oleme nüüd veel ka eeskujulikem Euroopa riik, mis täidab kõiki Euroopa Liidu direktiive.

Tarmo Pikner:

Meie riigiametnikud tegid oma töö korralikult ära, kuid poliitikud olid nii igavad, et Angela Merkel pidas targemaks teha tõsine uinak Eesti presidendi kõne ajal.

Mart Raudsaar:

Kuigi kohtumine ei lõppenud millegi väga konkreetsega, tulid Tallinna kõik Euroopa Liidu riigijuhid ning said osa kenast sügisilmast ning saksapärasest organiseeritusest. Tugevnes Eesti maine digipöörde eestvedajana ühenduses – julgen kinnitada oma rahvusvahelistele kontaktidele tuginedes, et selles vallas vaadatakse meile tõesti alt üles.

Raul Rebane:

Jättis alles palju rahvusvaheliselt koolitatud inimesi.

Olev Remsu:

Ilmselt sidus eesistumine meid rohkem ja jäädavalt Euroopaga.

Kaire Uusen:

Väikeriigil avas eesistumine hea võimaluse tunda ennast kas või kordki elus Euroopas tähtsa ja suurena. Kuigi väga suuri ja ajaloolisi otsuseid Eesti eesistumise ajal ei tehtud ning kuulda võis ka kriitikat, jättis Eesti endast kohusetundliku riigi mulje. Korralduse osas ei saa igatahes Eestile märkimisväärseid etteheiteid teha.

28.12.2017 30.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto