Postimees 1901. aastal: toimetus lubab uueks aastaks tõsist lugemist

Postimehe peatoimetaja 1896-1935 Jaan Tõnisson. FOTO: Viljandi muuseumi fotokogu

«Postimehel» on püüdeks riigikodaniku ustavuse ja isamaa armastuse alusel Eesti rahva kõlblise iseolemise alalhoidmine ja kasvatamine, Eesti kõlblise iseteadvuse tõstmine ja puhastamine, hariduse edendamine, meie rahva ja maa majanduslise seisukorra parandamine. Esimene Eesti päevaleht teb tööd, et kaaskodanikud meie rahva õigusi tähele paneks ja Eesti rahvaelu tõsised nõuded täitmist leiaks.

«Postimees» ei paku oma lugejatele mitte tühist ajaviidet, vaid puhast ja tõsist lugemise vara, mis vaimu harib, südant kosutab, silma selgitab.

«Postimees» toob juhtkirju politikast, riigi-, rahva- ja ühiselust, põllu-, käsi- ja vabrikutöö oludest, majanduslistest ja rahvamajanduslistest küsimustest, kirjandusest, teadusest, kunstist, muusikast, arvustusi tähtsamate Eesti kirjanduse toodete üle, kõige uuemaid sõnumid, telegrammisid. Vene riigi maast ja rahvastest jutustab leht kõike, mis lugejaid huvitada võib, iseäranis aga leiab tähelepanemist ja toetust kõik, mis Eesti kodumaal vaimlise edenemise teel, rahvahariduse põllul, rahvusliku elu piirkonnas, ühiselus, majanduslises elus ja tööstuse oludes sünnib, mis tõsise inimsuse ja Eesti isamaaliku meele seisukohalt kui hää ja tulus edendamist nõuab. «Postimehe» lipukirjaks on õiglane isamaalik töö! «Postimehe» päätalitus 29.12.1901

28.12.2017 30.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto