Sisukord
AK
Postimees
30.12.2017
Eesti Lugu hirmust, mitte emast Enneolematu rahapesujuhtumi avalikuks saamise lugu Väravad aasta lõpuni valla Berliinist päästetud Eldar on ema peaaegu unustanud (2) Linnupeletid varestele ei mõju (9) Kliimasoojenemise peatamisel meie jalajälg Välismaa Londonis tegutseb kasse jahtiv sarimõrvar KOHALIK VAADE. Hispaania keskklass kuivab kokku Terrorihirm varjutab peomeeleolu Hispaaniasse saabunud paadimigrantide arv kolmekordistus Tuumaoht neetud paralleeli taga Riigita rahvused püsivad riskantse rikkusena (3) Arvamus Eesti sisepoliitika 2017/2018 ehk pärast peenhäälestust (29) Mihkel Mutt: umbisikuline käskiv kõneviis (15) EKI keelekool: naiskodukaitsjad ja naissuguhormoonid (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: jääskulptuurid kloostri müüride vahel Juhtkiri: pettekujutelmade aasta Keskerakonnaga (10) Aivar Pau: tahan nähtamatut Eesti riiki (3) Kultuur Eesti sisepoliitika 2017/2018 ehk pärast peenhäälestust (29) Kalmeti intervjuu tagajärg (1) Sport Tüvi mädaneb Tour de Ski: suusapidu ilma pidutsemiseta (4) Juurestik tugevneb Video: postitants - seks või sport? (2) Tarbija Postimees maitseb: milline vahuvein sobib kõige paremini aastavahetuse lauale? (2) Aastavahetuse saluuti ostes arvesta selle laskmise kohaga AK 17 kultuurisündmust 2017. aastast Mihkel Mutt: umbisikuline käskiv kõneviis (15) Eesti sisepoliitika 2017/2018 ehk pärast peenhäälestust (29) Peeter Langovitsi tagasivaade: jääskulptuurid kloostri müüride vahel EKI keelekool: naiskodukaitsjad ja naissuguhormoonid (2) Tuumaoht neetud paralleeli taga Riigita rahvused püsivad riskantse rikkusena (3) Aasta, mil maailm põles ja tormid möllasid Kristi Malmberg: aasta vasakpööre – kas neoliberalismi viimased hingetõmbed? (109) Tõnis Oja: hüvasti, inflatsioon! (18) Arter Galerii: Postimehe kõige paremad fotod ja videod aastast 2017 Ahistamisest näosaate, Trumpi ja käsitöövõileibadeni ehk mis aasta see oli? Suur aastalõpuintervjuu! Hando Runnel: minevikku saab ainult mäletada, mitte kunagi enam taastada (33) In memoriam 2017 Galerii! Nii nad meile rääkisid … Moeasjad, mida mehed vihkavad Näärilaua retro - soovitusi köögikirjanikult Maire Suitsult Video: postitants - seks või sport? (2) Telekanalite surmaheitlus: kelle programm 31. detsembri õhtul on ägedaim? Isegi Morna linna tuleb uus aasta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: jääskulptuurid kloostri müüride vahel

2 min lugemist

Talveootusega seostuvad mulle alati ka fantaasiaküllased jääskulptuurid. Paraku nihutab soe ilm üha kaugemale selleks sobivat talvist aega, mil Kadriorus või Snelli tiigi ääres neid näha saaks.

20 aastat tagasi avanes mul koos Kärt Hellermaga reportaaži tehes esimest korda võimalus jälgida jääskulptuuride valmimist Pirita kloostri müüride vahel. Skulptorid lasid fantaasial lennata ning nelja päevaga valminud kaheksa jääst kuju tekitasid seni tühjalt seisnud kloostriõuele ebatavalise kunstiruumi. Aktsioonis osalesid meie tuntud skulptorid Jaak Soans, Heiki Kongi, Tiiu Kirsipuu, Tõnu Maarand, Hannes Starkopf, Ekke Väli, Alfred Raadik jt.

Idamaadest alguse saanud jääskulptuuride valmistamise traditsioon levis Euroopasse, kus selles kunstivaldkonnas üha sagedamini ka rahvusvahelisi võistlusi korraldati. Kuna ka meie kujureid kutsuti tihti neil osalema, oli töö Pirital neile suurepärane võimalus kätt harjutada. Vahe oli vaid jää kvaliteedis – tuli leppida tehisjääga. Naturaalne oli see-eest uhke jõulukuusk. Kujuritele oli koht meelepärane ja inspireeriv.

Tegijad selgitasid meile jää eripära. Olenevalt päritolust ja ilmastikutingimustest oli neil erinevaid omadusi ja neid tuli erinevalt töödelda. Külmhoone tehisjääplokid olid struktuurilt hägusad ja läbi ei paistnud. Merest või jõgedest-järvedest pärit naturaalne jää on aga läbipaistev ja ka teisiti töödeldav ning lubab põnevaid valgusemänge. Paraku tuli toona leppida tehisjääga. Jääle vajaliku vormi andmiseks kasutati mootor- ja käsisaagi, kaabitsaid ja muid tööriistu, mida sageli ka ise valmistati.

Tavaliselt oli kloostri territoorium talvisel ajal suletud. Kui kloostri kunsti ja kultuuri ühingult tuli idee seal jääskulptuuride näitus korraldada, leiti kunstnikud, saadi tuge linnaosavalitsuselt ning esimene üritus hakkas ilmet võtma. Külmhoones valati kilesse 58 jääplokki, millest igaüks kaalus ligi 200 kg, olles Euroopas levinud standardsete mõõtmetega 100 x 30 x 50 cm. 

Kui alustamisel kippus sula tööd segama, siis ilma jahenedes sujus töö kenasti ning kujud valmisid reedeks. Iga töö sai skulptorilt ka nime: Tiiu Kirsipuu «Pühamu»,  Heiki Kongi kõrgusse pürgiv «Maksuamet», Hannes Starkopfi vallatu «Püha kummitus», ning Alfred Raadik andis viimast lihvi jääskulptuurile «Püha Birgitta». Ekke Väli oli alles oma tööd alustamas. Paraku tuli juba paari päeva pärast tagasilöök – vandaalid purustasid öösel kaks jääskulptuuri. Masendav.

Korraldajate soov oli teha ettevõtmine talviseks traditsiooniks.

Seotud lood
    29.12.2017 03.01.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto