Postimehe kolumnistid valisid välja lõppeva aasta kõige silmapaistvamad inimesed Eestis. Allolevas nimekirjas on reastatud viis enim hääli saanud isikut.

5. koht

Tarmo Soomere Pressisõbra auhinnaga. FOTO: Sille Annuk

Tarmo Soomere

Jaak Jõerüüt:

Teaduste akadeemia president, kes enesestmõistetavalt sai pressisõbraks nr 1. Teadlane, kes suudab rahulikult, selgelt ja esseistlikult seletada, milline on teaduse ja kiriku ühisosa praeguses maailmas. Kes on autoriteedina sõbralik ja sõbralikult väga autoriteetne terves ühiskonnas.

Ülle Leis:

Kirglik teadlane, kes valdab tädi Maali keelt, teeb teaduse ja teadlaste töö nähtavamaks, utsitab noorteadlasi end kuuldavaks tegema (kogumik «Teadus kolme minutiga») ja selgitab, kuidas teha tõepõhjatul ajastul faktipõhiseid otsuseid.

Mart Raudsaar:

Eestis napib paraku inimkapitali, keda iseloomustaksid silmapaistvad vaimsed ja füüsilised võimed ning moraalse kompassi olemasolu. Seda enam on rõõmustav, et meil on Tarmo Soomere, pressisõber 2017, teadlane ja teaduse populariseerija.

Tuul Sepp:

Teaduste akadeemia presidendi valimine aasta pressisõbraks on hea signaal teaduse rolli suurenemisest ühiskonnaks ning suurepärane eeskuju kõigile teadlastele teha senisest paremat tööd oma eriala ja teadusliku maailmapildi tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

4. koht

Jevgeni Ossinovski. FOTO: Liis Treimann / Postimees

Jevgeni Ossinovski

Erkki Bahovski:

Paistab, et Jevgeni Ossinovski on kaalukeeleks valitsuses ja tema plaanid realiseeruvad enim – alkoholi- ja maksupoliitika on siin eredad näited.

Tuul Sepp:

Hindan kõrgelt tema pingutusi veenda eestlasi tarbima vähem suhkrut ja alkoholi. Kuna tegemist on võitlusega sõltuvuste vastu ja sõltlaste ümberveenmisega, pole see kahtlemata kerge ettevõtmine ning tagasilöögid on paratamatud, kui seda aga üha uuesti ja uuesti korrata, võib pikapeale ühiskonnas siiski kinnistuda arusaam, et alkohol ei ole esmatarbekaup ning suhkur ei ole ohutu maius, mida võiks kontrollimatult tarbida. Nende kahe lihtsa fakti teadvustamine võiks ära hoida ka hulga tervishoiukulusid, võimaldades ennetada suurt osa meie ühiskonda praegu lõhkuvatest haigustest.

Kaire Uusen:

2017. aastal oli Jevgeni Ossinovski minister, keda Eestis kõik teavad. Tema isik, sõnad, ettepanekud ja muudatused ei jäta kedagi külmaks, ei noori ega vanu, ei karsklasi ega alkohoolikuid, isegi mitte lätlasi. Nii kuulsat ja nii palju kirutud ministrit ei ole Eestis ammu olnud.

3. koht

Mihhail Kõlvart. FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Mihhail Kõlvart

Andrei Kuzitškin:

Kohalikel valimistel kogus ta Lasnamäel peaaegu veerandi valijate hääled. Tõsi, need hääled võttis ta ära Keskerakonna varasemalt juhilt, endiselt Tallinna linnapealt Edgar Savisaarelt, kes 2013. aasta valimistel sai 40 000 häält, seekord aga kogus pelgalt 3600 inimese toetuse.

Ahto Lobjakas:

Koos Yana Toomiga sideme hoidja Eesti poliitilise süsteemi ja venekeelse elanikkonna vahel.

Tarmo Pikner:

Tõestas, et elu Lasnamäel on võimalik ka väljaspool Edgar Savisaart. Valdab nii eestimaiseid kui ka idamaiseid võitluskunste, idabloki asutaja (Ida-Virumaa, Venemaa, Põhja-Korea).

Jelena Skulskaja:

Üks neist poliitikuist, kes oli Dovlatovi päevadel näitleja ning läks lavale ja luges ette pähe õpitud Jossif Brodski venekeelse luuletuse. See näitas suurt kultuurivõimu.

2. koht

President Kersti Kaljulaid külastamas Anstla Inno mööblivabrikut. FOTO: Tomi Saluveer

Kersti Kaljulaid

Erkki Bahovski:

President teeb presidendile kohast tööd.

Ivan Makarov:

Sümpaatne ja tegus Eesti esimene naispresident, kes on riigikogule sinimustvalgetest asjadest rääkides valinud sallivuses poole. Sallivuse omapära on aga see, et selles poole valimine on sallimatus. Sedapuhku siis omaenda – mis ta nimi nüüd oligi – eesti rahva vastu.

Raul Rebane:

Vaid veidi rohkem kui aastaga loonud uut tüüpi Eesti poliitiku kujundi.

Olev Remsu:

President on leidnud oma ametile isikupärase funktsiooni, kohalikule elule hoogu andmise. Vähemalt Kersti Kaljulaidi puhul ei saa öelda, et presidendiinstitutsiooni pole Eestil vaja. Kahe eelmise puhul küll.

Tuul Sepp:

Trumpi-Ameerikas elades on väga uhke teadlastest kolleegide presidenditeemalistele oigamistele vahele pista lauseid, nagu näiteks «Aga meie president on zooloogiharidusega ja peab teadust ja keskkonna hoidmist väga oluliseks».

Kaire Uusen:

Vähetuntud ja tagasihoidlikust euroametnikust on saanud sõnakas ja tegus president, keda üha enam kuulatakse ja kelle kohta sobib hästi ütlus «viljad valmivad varjus». See tähendab seda, et kui paljud säravad isikud mängivad tähtsas ametis õige pea ennast maha, siis Kersti Kaljulaid on osanud sära ja mõju vaikselt suurendada ning jõuda isegi maailma mõjukate naiste nimistusse.

1. koht

Jüri Ratas

Peaminister Jüri Ratas. FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Erkki Bahovski:

Peaministril oli tegemist Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega, kuid kohalikud valimised suutis Keskerakond võita ning tal on seni õnnestunud hoida ka partei koos.

Ahto Lobjakas:

Keskerakonna rehabiliteerija, Eesti poliitilise süsteemi (taas)tasakaalustaja, venekeelse elanikkonna (vaikne) poliitiline lõimija.

Ivan Makarov:

Valitsusjuhina kosunud ja lubab endale oponentidega suheldes ka kärkivamat väljendusviisi. Vastused opositsiooni konkreetsetele küsimustele on aina üldisemad, Priit Aimla «Kohviveski» remikse tuleb nagu oavarrest. Jüri Ratas nimetas korruptsiooniskandaali valgustanud ajakirjanike tegevust alatuks – seega jääb ainult oodata, millal meil arreteeritakse esimene Eesti oma Aleksei Navalnõi. Vabandust, must huumor.

Tarmo Pikner:

Eeskujulik lastetuba on võimaldanud Jüri Ratasel vältida enda suuremaid prohmakaid, kuid valitsusliikmete ohjeldamine ja seosetu poliitika põhjendamine käib üle jõu. Valitsuse kukkumise on päästnud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva laine.

Olev Remsu:

Tema rahu ja süsteemsus tagas Keskerakonna suhteliselt valutu ümbersünni. 

Kaire Uusen:

Esimene keskerakondlik peaminister üle paljude aastate on igal juhul tähtis isik, keda pooldajad kiidavad ja vastased laidavad. Erinevalt Reformierakonna peaministritest on Jüri Ratasel selles mõttes keerulisem, sest Keskerakond tahab olla korraga mitme pruudi või peigmehe meele järele (eestlased-venelased, noored-vanad, rikkad-vaesed, töötajad-ettevõtjad, Tallinn – muu Eesti ja nii edasi), aga selline tegevus võib asjad hoopis hullemaks teha.