Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
29.12.2017
Eesti Suur lugu: kuuldused telegrammi surmast on kõvasti liialdatud (8) PBK esindaja Eestis: meid süüdistatakse ebaõiglaselt (44) Valitsus eraldas kirikutele hüvitisena kaheksa miljonit eurot Eesti aastal 2018: raha ühest taskust sisse, teisest välja (2) Eesti kodanik mõisteti Ukrainas süüdi Donbassis sõdimise eest (1) Majandus Börsi selle aasta tegijad olid Harju Elekter, PRFoods ja Tallink Välismaa Berliinlased on hädas agressiivsete metssigadega (3) KOHALIK VAADE. Jõulupuust sai korruptsiooni sümbol POSTIMEHE INTERVJUU. Liibüa välisminister: ISISel on paremad relvad kui meil Välismaa lühiuudised 29.12.2017 Võimuvaakum võib Haftari presidendiks aidata Arvamus Juhtkiri: eluga rahul Juhtkiri: kui raha kasti kolksatab... (20) Priit Pullerits: tänamatu rahvas (7) Postimees 1901. aastal: toimetus lubab uueks aastaks tõsist lugemist Kolumnistide esiviisik: millised olid 2017. aasta kõige olulisemad sündmused Eestis? Kolumnistide esiviisik: millised olid 2017. aasta kõige olulisemad sündmused maailmas? Kolumnistide esiviisik: kes olid 2017. aasta kõige silmapaistvamad isikud Eestis? Kolumnistide esiviisik: kes olid 2017. aasta kõige silmapaistvamad isikud maailmas? (3) Kultuur Elu on ainukordne ja seda ei pea häbenema! (2) Sport Sildaru pälvis järjekordse tunnustuse Kommentaar: rekordimehe tulek ei pruugi Klavani mänguaega süüa Ott Tänak: kõiki sportlasi tuleb austada (2) Kümme ässa löönud Kanepi alustas hooaega kindla võiduga Saaremaa sidemängija süda vajas enne karikafinaali kirurgilist sekkumist Tartu Galerii: mundrimehed võõrustasid nii suuri kui ka väikesi huvilisi Kaarsilla uuendamine on aasta kaalukaim tegu Kristiina Ehin: päris punk oli ärihoone avamisel aadetest ja luulest rääkida (5) Tartu Postimehe 2017. aasta plussid ja miinused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaarsilla uuendamine on aasta kaalukaim tegu

4 min lugemist

​Sillad on Emajõelinnas ikka tähtsad olnud ja nii ei saanud olla suureks üllatuseks Kaarsilla renoveerimise ülekaalukas võit tänavuse aasta teo valimisel, selle teo valis olulisimaks umbes kolmandik hääletajaid. 

«Tartlastena mõistame sildade olulisust Tartu linnale, Kaarsild on linna üks sümboleid,» ütles eile Tartu raekojas auhindade kätteandmisel linnapea Urmas Klaas. Ta meenutas ka, et uuendatud sild on mõlemalt poolt ehitatud meetri jagu laiemaks ning sellel on uudne valgus- ja helikujundus.

Aasta teo tegijaile oli auhinnaks Tiina Sarapu loodud klaasskulptuur «Kaarsild.» 

Ehitusfirma TREV-2 Grupp juhatuse liige Tarvo Kuusk ütles, et Kaarsild polnud küll nende firmale kindlasti mitte suurim objekt sellel aastal, kuid väga tähtis sümbolrajatis, mis on ka noortele oluline ja erilaadiliste vahejuhtumite tõttu palju kõneainet pakkunud. 

Ehitajale oli sillaremont tema sõnul insenertehniliselt keeruline. Näiteks see, et sild tuli tugede vahetamiseks üles kergitada. 

«Mehed arvutasid, kui palju võib silda tõsta, et see stabiilsust ei kaotaks ja külili ei kukuks. Teiseks tuli vanad konstruktsioonid lammutada kiire vooluga jõe kohal,» rääkis Kuusk. 

Silda kergitati ühest otsast kümme sentimeetrit, teisest 14.

TREV-2 Grupp on varemgi aasta teo tegemisel osaline olnud, näiteks 2014. aastal Võidu silla remondiga.

Mitu üllatust

Projekteerimise juht Indrek Lensment ettevõttest Tinter-Projekt nentis, et seda silda kujundada oli suur au, aga see oli siiski remondiprojekt. 

«Projekteerijale oli suurim ülesanne kavandada silda nii, et iga liikuja, ka ratastooli ja rattaga, saaks üle. Kaldteede lahendusi oli keeruline välja mõelda,» nentis ta. 

Üllatusi oli Lensmenti sõnul ka, näiteks see, et silla põhikonstruktsioonid olid arvatust märksa paremas olukorras, kui arvati. 

«Kartsime ka aktiviste, kes iga Kivisilla kivi leidmise peale lippudega välja tulevad, aga mingeid selliseid probleeme ei tulnud,» sõnas ta.

Tartu Postimehe ja Tartu linna korraldatud konkursil anti lisaks aasta teo tiitlile aukiri veel kümne hääletusel enim hääli saanud teo eest.

Hääletusel jõudis kõrgele kohale rahvusarhiivi uus hoone Nooruse tänaval. Riigiarhivaar Priit Pirsko märkis, et see ei ole väga tavaline, et rahvusarhiiv asub mujal kui pealinnas.

Niisamuti tõstsid hääletajad esile turuhoone remondi. «Muidugi see läheb inimestele korda,» ütles turu juhataja Ivo Tombak «Suur au oli remonti juhtida. Võime ükskõik kui karmid lepingud teha, aga luges tahe see asi õigeks ajaks ära teha. Nii suure töö puhul on ikka asju, mida veel kohendada, aga laias laastus sai selline, nagu oodatud oli.»

Ent auhinnatute hulka mahtus ka koorimuusika maraton Maarja kiriku taastamise toetamiseks. 

«Olen rohkem kui natuke üllatunud,» ütles Tiigi seltsimaja juhataja Maris Peebo. «Eks see saigi juhtuda Tartus, kus on nii palju koore ja kus  on müürid, mille vahel Eesti laulupidude traditsioon alguse sai. Arvan, et see aitas Maarja kiriku taastamist inimeste teadvusesse tuua. Mõni tartlane on sealt mööda käinud nii, et pole arugi saanud, mis seal võimlas enne oli.»

Koorimaratoni teine eestvedaja Riho Leppoja ütles, et kindlasti aitas tulemusele kaasa tervelt 1400 laulja ja suure arvu kuulajate osalemine. «Võibolla see jäi neile hinge. Kangesti loodame, et Maarja kirik valmis saab,» ütles ta.

Spark Makerlabi eestvedajad Tarvo Metspalu ja Uku Püttsepp olid samuti üllatunud, ehkki nende nokitsemiskojas Narva maanteel käib kuus tuhatkond inimest, ei ole see väga tuntud ega kergesti leitav. «Eilegi rääkisime, et peame suure logo ukse kohale panema,» lausus Metspalu.

Tartus tänavu peetud orienteerumise maailmameistrivõistluste sprindietapilt jõudis telepilt rahvusvahelistesse telekanalitesse ja tähelepanu jagus ka kodumaal. Võistluste peakorraldaja Markus Puusepp tunnistas, et sai sportlastelt vaid positiivset tagasisidet. 

«Tartu oli selle sündmuse korralduspaigaks ideaalne. Esiteks on siin hea maastik ning teiseks sujus kõik asjaajamine ladusalt,» märkis Puusepp. «Nüüd toimunud maailmameistrivõistlused pole kindlasti siinsete orienteerumise suurvõistluste hauakiviks, vaid osa vundamendist.»

Juba praegu käib orienteerumisliidus usin mõttetöö, kuidas tulevasi suurvõistlusi Eestisse meelitada.

Jaburdus ERMi naabriks

Rahvas hääletas kõrgele kohale ka ERMi naabruses nüüdseks neli kuud tegutsenud tagurpidimaja. 

Kummuli seisva maja idee üks algatajaid Kuldar Leis ütles, et külastajad on sõgedavõitu vaatamisväärsuse kenasti üles leidnud. 

«Me mõtlesime omanikega pikalt, kuhu selline jaburdus püsti panna. Jõudsime lõpuks üksmeelele, et «karistame» heade mõtete linna sellega, et paneme selle jabura maja just siin püsti,» lisas Leis. «Me ise arvasime, et see pakub rohkem ikka lastele ja noortele huvi, kuid selgub, et rõõmu jagub siin nii sülelastele kui ka väga eakatele külastajatele.» 

Leis avaldas lootust, et nende tehtu aitab kaasa Raadi piirkonna taassünnile.

Ka pidas rahvas tunnustust väärivaks Vaksali tänava renoveerimist ja raudteejaamaesise väljaku rajamist. 

Platsi kujundas maastikuarhitekt Karin Bachmann, kes pälvis tunnustuse aasta teo valimisel mulgi. Siis pidas rahvas kiiduväärseks teoks Roosi tänava promenaadi.

Bachmanni idee oli mõlemal puhul võtta ruumi autodelt ning anda see jalakäijatele: «Eesti linnadel on linnaruumi kujundamisel Lääne-Euroopalt veel kõvasti õppida.»

Bachmanni suur soov on see, et lõpuks jõutaks Tartus nii kaugele, et inimesed saavad segamatult Emajõe mõlemal kaldal linna ühest servast teise jalutada.

Tartu raekoja saalis said Tartu aasta teoks hääletatud Kaarsilla renoveerimise eest said aukirja ja roosi projekteerimisfirma Tinter-Projekti esindaja Indrek Lensment (keskel vasakult), ehituse peatöövõtja TREV-2 Grupi juhatuse liige Tarvo Kuusk, kes hoiab käes auhinnaskulptuuri, ehitusjärelevalvet teinud Taalri Varahalduse esindaja Rein Kaseleht ning tellija esindajana Tartu teedeteenistuse juhataja Urmas Mets. Auhinna andsid keerulise töö tegijaile üle Tartu linnapea Urmas Klaas (vasakul) ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba. FOTO: Margus Ansu

10 + 10 auhinda

  • Tartu aasta teo kandidaatidele oma hääle andnute hulgast loosisid Tartu Postimees ja Tartu linnavalitsus kümme meene võitjat.
  • Linnavalitsuse meene saavad Toomas Määrits, Annika Liiv, Katrin Puusepp, Eve Keedus, Karin Ellermaa, Margus Sorga, Siim Jalakas, Tiia Pihlik, Urmas Oja ja Signe Maasing.
  • Tartu Postimehe meene saavad Karin Soorm, Jüri Laurson, Mari Pärn, Madis Pretke, Kaie Holter, Kalju Nööri, Ene Kaart, Hilja Metsva, Jaan Erne ja Erki Ilumets.
  • Meened saab kätte raekoja esimesel korrusel asuvast Tartu infokeskusest.

Tartu aasta teod

  • 1998 – Vanemuise kontserdimaja.
  • 1999 – Jaani kiriku tornikiivri taastamine ning kirikukellad Peetrus ja Paulus.
  • 2000 – korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistritiitel ja karikavõit.
  • 2001 – Aura keskuse avamine.
  • 2002 – Treffneri kooli renoveerimine.
  • 2003 – Turusilla ehitamine.
  • 2004 – tunnelkollektori Kesklinna-2 ehitamine
  • 2005 – Jaani kiriku taastamine.
  • 2006 – hansalodja Jõmmu ehitamine.
  • 2007 – Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning Volga restorani taastamine.
  • 2008 – Tartu ülikooli kliinikumi uued ravihooned.
  • 2009 – rahvusvahelise lennuliikluse taastamine Tartus.
  • 2010 – kopsu siirdamine Tartu ülikooli kliinikumis.
  • 2011 – Ahhaa keskuse avamine.
  • 2012 – vaksalihoone ootesaali valmimine.
  • 2013 – lääneringtee ja idaringtee esimese etapi valmimine.
  • 2014 – Võidu silla renoveerimine.
  • 2015 – Ihaste sild ja idaringtee teine ehitusala.
  • 2016 – Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamine.
Seotud lood
28.12.2017 30.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto