Sisukord
Arvamus
Postimees
29.12.2017
Eesti Suur lugu: kuuldused telegrammi surmast on kõvasti liialdatud (8) PBK esindaja Eestis: meid süüdistatakse ebaõiglaselt (44) Valitsus eraldas kirikutele hüvitisena kaheksa miljonit eurot Eesti aastal 2018: raha ühest taskust sisse, teisest välja (2) Eesti kodanik mõisteti Ukrainas süüdi Donbassis sõdimise eest (1) Majandus Börsi selle aasta tegijad olid Harju Elekter, PRFoods ja Tallink Välismaa Berliinlased on hädas agressiivsete metssigadega (3) KOHALIK VAADE. Jõulupuust sai korruptsiooni sümbol POSTIMEHE INTERVJUU. Liibüa välisminister: ISISel on paremad relvad kui meil Välismaa lühiuudised 29.12.2017 Võimuvaakum võib Haftari presidendiks aidata Arvamus Juhtkiri: eluga rahul Juhtkiri: kui raha kasti kolksatab... (20) Priit Pullerits: tänamatu rahvas (7) Postimees 1901. aastal: toimetus lubab uueks aastaks tõsist lugemist Kolumnistide esiviisik: millised olid 2017. aasta kõige olulisemad sündmused Eestis? Kolumnistide esiviisik: millised olid 2017. aasta kõige olulisemad sündmused maailmas? Kolumnistide esiviisik: kes olid 2017. aasta kõige silmapaistvamad isikud Eestis? Kolumnistide esiviisik: kes olid 2017. aasta kõige silmapaistvamad isikud maailmas? (3) Kultuur Elu on ainukordne ja seda ei pea häbenema! (2) Sport Sildaru pälvis järjekordse tunnustuse Kommentaar: rekordimehe tulek ei pruugi Klavani mänguaega süüa Ott Tänak: kõiki sportlasi tuleb austada (2) Kümme ässa löönud Kanepi alustas hooaega kindla võiduga Saaremaa sidemängija süda vajas enne karikafinaali kirurgilist sekkumist Tartu Galerii: mundrimehed võõrustasid nii suuri kui ka väikesi huvilisi Kaarsilla uuendamine on aasta kaalukaim tegu Kristiina Ehin: päris punk oli ärihoone avamisel aadetest ja luulest rääkida (5) Tartu Postimehe 2017. aasta plussid ja miinused Meelelahutus Koomiks Sudoku
Saksa liidukantsler Angela Merkel Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi juures külas. FOTO: SCANPIX

Kolumnistide esiviisik: kes olid 2017. aasta kõige silmapaistvamad isikud maailmas?

4 min lugemist

Postimehe kolumnistid valisid välja lõppeva aasta kõige silmapaistvamad inimesed maailmas. Allolevas nimekirjas on reastatud viis enim hääli saanud isikut.

5. koht

Põhja-Korea juht Kim Jong-un. FOTO: Scanpix

Kim Jong-un

Jaak Jõerüüt:

Keegi, kes on pärit justkui kaugest süngest minevikust, kuid tegutseb läbipaistvas tänapäevas kõigi silmade all. Keegi, kelle küünilisus haavab miljardeid, kuid kellega ei osata mitte midagi peale hakata.

Ahto Lobjakas:

Mees, kelle otsustest võib vabalt sõltuda tuumakonflikti võimalus.

Raul Rebane:

Laiendab ettekujutuste piiri, kuidas on võimalik terve rahvas mobiliseerida hulluse teenistusse.

Olev Remsu:

Just tema otsustab, kas puhkeb sõda pärast Pyeongchangi taliolümpiamänge. Tähelepanuvajaduse poolest ei jää ta Donald Trumpile alla.

4. koht

Hiina president Xi Jinping. FOTO: Scanpix

Xi Jinping

Erkki Bahovski:

Hiina tõus jätkub, sellega koos ka Xi Jinpingi uus ideoloogia, mis võeti Hiina Kommunistliku Partei põhikirja.

Mart Raudsaar:

Maailma üheks olulisemaks jõuks tõusva riigi juht valiti tagasi teiseks ametiajaks. Me ei kuule palju Hiina asjadest, kuid nad tegutsevad rahulikult ja nende enesekindlus üha kasvab. Teisel ametiajal mõtleb Xi Jinping kindlasti oma riikliku ja rahvusvahelise pärandi peale, seega on meil põhjust oodata kaalukaid otsuseid. Tagasivalimise pärast ta ei muretse. Kas tuleb ka Tallinna-Helsingi tunnel Hiina kapitaliga, eks me näe.

Raul Rebane:

Tõestab, et kuigi Hiina on kaugel, on ta kogu aeg meie toas.

Olev Remsu:

Juhib Hiinat maailma liidriks seda läänele alternatiivset teed mööda.

...

3. koht

Emmanuel Macron

Prantsuse president Emmanuel Macron ja ta abikaasa Brigitte Trogneux. FOTO: Scanpix

Erkki Bahovski:

Tema võit tähendas uue ajastu saabumist Prantsusmaal. Kuna Saksamaa on praegu hõivatud koalitsioonikõnelustega, võib Emmanuel Macroni seada Angela Merkelist lausa ette.

Jaak Jõerüüt:

Mees, kes tõusis Prantsuse presidendiks kui komeedi ja fööniksi kombinatsioon, muutus korraks nii Euroopa kui ka Prantsusmaa lootuseks ja kaotas seepeale välkkiirelt suure osa oma populaarsusest. Ere näide demokraatias peituvast suurest ebakindlusest.

Ivan Makarov:

Kui Donald Trump võitis oma valimised Moskva tulisel toel, siis Emmanuel Macron sai presidendiks Kremli ägeda vastupanu kiuste. Vladimir Putini propaganda töötas seekord ka iseenda vastu: ühed suuvoodrid väitsid, et Macron on gei, teised aga ahhetasid, et tema naine on temast tükk maad vanem. Tagatipuks ei ole prantslaste vaimne tase PBK vaatajate omaga sarnane.

Tarmo Pikner:

Lõi Prantsusmaale uue liikumise – makronism, kus grupp võitlejaid võitis võimu, kuid seni pole neil õnnestunud riiki Pariisi Kommuuni radadelt kõrvale pöörata. Pariisi barrikaadidel ruulib endiselt vabadus-võrdsus-vendlus.

Raul Rebane:

Näitas, kuidas olulisel hetkel on võimalik pöörata suur rahvas uuesti tagasi peateele. 

Tuul Sepp:

Euroopa ühtsuse ja Eesti jaoks on Emmanuel Macroni valimine Prantsusmaa presidendiks kahtlemata selle aasta üks suurtest võitudest – tema konkurendi Marine Le Peni võit oleks võinud viia Prantsusmaa lahkumiseni Euroopa Liidust ning sellele järgnevalt ühenduse paratamatu lagunemiseni. Prantslastest kolleegid teadusmaailmas aga kiristavad hambaid – Macroni populistlik otsus meelitada Prantsusmaale Ameerika kliimateadlased on oluliselt vähendanud Prantsusmaa enda teadlaste võimalusi tenuuripositsiooni ja teadusrahastuse saamiseks.

2. koht

Saksa liidukantsler Angela Merkel. FOTO: Scanpix

Angela Merkel

Erkki Bahovski:

Võitis neljanda ametiaja, kuid mitte loodetud enamusega, ja praeguseks on Saksamaa koalitsioonikõnelustel patiseis. Sellegipoolest on Angela Merkeli seisukohtadel Euroopa Liidus oluline tähendus.

Ahto Lobjakas:

Saksa poliitilise süsteemi vastupidavuse võrdkuju.

Ivan Makarov:

Tema juhitud kristlikud demokraadid siiski võitsid valimised, kuigi mitte enam nii veenva ülekaaluga. Angela Merkel tõestas seega, et tänapäeva Euroopas on majanduslik heaolu rahvuslikest aadetest veenvam. Kuid parempopulistlik Alternative für Deutschland kolmekordistas oma 2013. aasta häältesaagi, mis on täiesti selge sõnum Merkelile: sakslased ei ole hääbumiseks veel valmis. 

Mart Raudsaar:

Põhimõtteliselt võitis kantsler neljandad valimised järjest ning on ületanud oma poliitilise jalajälje poolest juba Konrad Adenaueri ja Helmut Kohli. See on täiesti uskumatu ning tundub, et ta suudab luua ka uue suure koalitsiooni koos sotsiaaldemokraatidega. Kahju muidugi, et ta jäi Tallinna tippkohtumise ajal magama, kuid kuuldavasti on tema muljed Eestist olnud siiski väga positiivsed.

Raul Rebane:

Poliitilise vastupidavuse ja mõju maailmamudel.

Olev Remsu:

Tõestas, et headuski võib kurjas maailmas võita.

Tarmo Pikner:

Võitis küll Liidupäeva valimised, kuid ei oska võiduga midagi peale hakata. Angela Merkel poleks nagu kuulnudki, et Saksamaal on parlamendis suurtoetusega partei Alternative für Deutschland, kellega võiks koalitsiooni teha.

1. koht

Donald Trump

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump. FOTO: Scanpix

Erkki Bahovski:

Tema Twitteri-diplomaatia on üle võtmas tavalist diplomaatiat ning Ameerika Ühendriikide otsustest sõltub maailmas endiselt palju.

Kristiina Baum:

Võimu juurde pääsenuna raputab praegune Ameerika president paigast sedavõrd palju sissejuurutatud tavasid ja arusaamu, et ka kõige laisemad peavad end liigutama hakkama. Sport on tervisele kasulik.

Jaak Jõerüüt:

Mees, kes üllatas presidendiks saades ja kes üllatab presidendina tegutsedes. Tema tegudest ja tegematajätmistest ei saa üle ega ümber mitte keegi.

Ahto Lobjakas:

Säutsudes ennustamatu, reaalses poliitikas üha enam päitseid kandev. Ka Ameerika poliitiline süsteem on osutunud vastupidavaks.

Andrei Kuzitškin:

Superrikas onuke, dollarimiljardär, kes kerkis võimutüüri juurde. Siht on õpetada omaenda näite varal inimestele, kuidas tuleb elada ja raha teenida. Ootame niisiis, et 2018. aastal tõuseb ameeriklaste elatustase järsult. Selleks on kaks võimalust: kas algab tänu miljardärist juhi juhtimisoskustele järsk majanduskasv või jagab Donald Trump lihtsalt oma miljardid hädas olevate kodanike vahel laiali.

Ivan Makarov:

Ameerika president karistas Süüria sõjaroimarit keemiarelva kasutamise eest, vibutas tõsiselt rusikat Põhja-Koreale ja tunnistas Jeruusalemma juudiriigi pealinnaks, mida kõike Eesti endale lubada ei saa. Donald Trump suutis läbi suruda islamistide sissevoolu piirangud oma riiki, mida Eesti saaks endale lubada küll, aga... Trump saadab immigrandid kuu peale ja ameeriklased uuesti Kuu peale.

Tarmo Pikner:

Tõi maailmakorraldusse uue nähtuse – trumpoloogia, mis on sotsiaalne konstruktsioon meediast, reklaamist ja poliitikast, kus faktoloogia pole ilmtingimata vajalik komponent. Trumpoloogia mõiste inglise keelde tõlgituna kõlab – America first ja seda ei saa neile pahaks panna.

Raul Rebane:

Laiendab ettekujutuste piiri, kuidas on võimalik poliitikat teha.

Madis-Ulf Regi:

On oluline selle pärast, et ajakirjandusest on mulle niisugune mulje jäänud. Kes või mis on tegelikult olulisimad? Seda ma ei oska ka umbes arvata.

Olev Remsu:

Tähelepanusõltlase unistus on täitunud, ta on maailma tähelepanuobjekt nr 1.

Tuul Sepp:

Autosõidu ajal Ameerika raadiojaama kuulates saab iga päev ülevaate järjekordsetest piinlikest lollustest, mille maailma ühe võimsaima riigi president on kõnedes välja öelnud või Twitteris säutsunud. Kuni aga Ühendriikide majandus senist peadpööritavat kasvutrendi jätkab, pole erilist lootust ka järgmisel ametiajal kedagi väärikamat pukis näha. Ma ei nimetaks seda tõejärgseks ajastuks (millal meil siis see tõeajastu oli?), vaid pigem kultuurituse ajastuks.

Kaire Uusen:

Ameerika president on alati tähtis, eriti jälgitakse iga tema sõna, sammu ja tegu esimesel valitsemisaastal. Kui oma valijaid Donald Trump esimesel aastal ei rõõmustanud, siis kriitikud ja vastased said juba kinnitust oma hirmudele (sealhulgas Euroopa riigid).

28.12.2017 30.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto