R, 9.12.2022

Tour de Ski: suusapidu ilma pidutsemiseta

Kristjan Jaak Kangur
Tour de Ski: suusapidu ilma pidutsemiseta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Tavapärane pilt Tour de Ski finišijoone tagant: kes suudab veel kuidagigi püsti seista, võib ennast juba tegijaks pidada.
Tavapärane pilt Tour de Ski finišijoone tagant: kes suudab veel kuidagigi püsti seista, võib ennast juba tegijaks pidada. Foto: ALESSANDRO GAROFALO/REUTERS/Scanpix

Suur suusapidu ja pillerkaar, lõpetuseks ühine uusaastasaluut? Kes Tour de Ski kohta nii arvab, eksib rängalt.

Esiteks: mida sa pillerkaaritad, kui tuuri lõputõus võtab ka kõige kangematel meestel-naistel viimase jõu seest. Ronitakse ju – suusatamiseks on seda tegevust kohati päris raske nimetada – seitse päeva kestva pingutuse lõpetuseks mööda Cermise mäe nõlva ligi 500 meetrit kõrgemale, kuni ollakse merepinnast pea 1300 meetri kõrgusel. Ja seda vaid viiesaja meetri läbimise jooksul!

Muide suusarahva seas seikleb legend: hullu tõusu idee olevat FISi kunagine võistlusdirektor Jürg Capol ja kohalikud korraldajad suutnud suusaliidule «maha müüa» nii, et rajajupi oli prooviks korra läbi sõitnud vaid Capol ise. Paraku sedagi ainult tagurpidi ehk mäest alla... FISi murdmaakomitee esimees Vegard Ulvang tunnistas mulluses intervjuus, et temagi oli šokis, kui mäge esimest korda oma silmaga nägi, rääkimata sportlaste hädakisast. Õnneks jagus suusajuhtidel meelekindlust – tõus jäi kavva ja muutus hoobilt tuuri sümboliks.

Teiseks aga: ehkki üldjuhul räägitakse tuuri lõpp-punktina Val di Fiemme suusakeskusest, koosneb sellenimeline paik tegelikult väikestest külakestest. Nii asub telerist tuttav suusastaadion Tesero külas, kust ei leia Mae sõnul ka parima tahtmise korral ühtki sellist paika, kus annaks suure peo püsti panna. Söögikohad on pisikesed ning ka autasustamistseremoonia peetakse ülal mäe otsas. Sealt edasi on sportlaste tee tavapärane: hotelli, duši alla, massaaži ja võib-olla juba samal õhtul lennujaamagi. Nädala pärast ootab ju ees järgmine MK-etapp.

Telerist tuttav Val di Fiemme suusastaadion asub Tesero külas, kust ei leia Jaak Mae sõnul ka parima tahtmise korral ühtki sellist paika, kus annaks suure peo püsti panna. 

Kõike eelkirjeldatut ei pea ajakirjanik oma peaga välja mõtlema, vaid asjast teab ausalt rääkida Jaak Mae – mees, kes sõitis suusatuuril 2009. aastal välja 12. ehk eestlaste siiani parima koha. «Vahel võib ju mingi spontaanne koosviibimine tekkida, aga ka siis mitte midagi sellist nagu näiteks viimase MK-etapi järel,» kirjeldab Mae.

Sarnaselt suurte velotuuridega on peopanekust asi kaugel ka kõigil tiimi liikmeil, kes vastutavad logistika eest. Pigem on tuur neile üks igavene nuhtlus. «Koti otsas elamine,» võtab Mae tuurinädala tabavalt kokku. «Nüüd on muidugi vahemaad väiksemaks tehtud, aga esimestel aastatel rändasime Tšehhi-Itaalia-Saksamaa vahet ikka tunde.»

Korraldajad pakuvad sportlastele mõistagi ametlikku transporti, ent sellele ei saa Mae sõnul alati lootma jääda. «Parematel aegadel oli meilgi keegi, kes sai autoga abiks olla. Samas võib teinekord suur buss isegi parem olla – kaotad küll võib-olla ajas tunnikese, aga ruumi on rohkem ja saad end vahepeal sirutada. Kui neli-viis-kuus tundi autos istuda, pole see lihastele just kõige parem.»

Samasugust kombineerimisoskust nõuab sportlastelt öömaja leidmine, sest kõik tahavad ju pääseda stardipaigale võimalikult lähedale. Seejuures on eestlased siin isegi eelisseisundis, sest meie delegatsioon on suurte suusariikide omadest märksa väiksem. Tänu sellele on võimalik teinekord pääseda väga hea asukohaga hotelli, kui seal mõnest suurest koondisest paar-kolm tuba on üle jäänud.

Alati sellist õnne muidugi pole ja siis tulevad Mae sõnul vajadusel appi isiklikud tutvused. «Pidev häda on Saksamaal Oberstdorfis, sest esiteks korraldatakse seal samal ajal nelja hüppemäe turneed, teiseks on sealkandis kogu aeg ka palju turiste,» ütleb ta. «Aga ega keegi lageda taeva alla jää, kuskil leitakse kõigile lõpuks koht.»

Sportlase võtmesõnadeks on tuuri ajal esiteks uneaeg ja teiseks toit, kinnitab Mae. Massööri ja füsioterapeudi abi on enesestmõistetav, eestlased kasutavad taastumiseks hea meelega ka saunaskäimist. «Mitmendat korda tuuri läbides tekib juba rutiin – hommikul kott bussi valmis, siis võistlus, rajalt duši alla ja jälle minek,» ütleb Mae.

Aga aastavahetus – kas see käib ikka paugu ja šampanjalonksuga nagu tavakodanikel? Selgub, et tühjagi. «Mõnel aastal vist isegi õnnestus Eesti aja järgi uus aasta vastu võtta,» toob Mae peojutu-ajajad kiirelt maa peale tagasi. «Kui aga start on varajasel kellaajal, tuleb ka varakult magama keerata.»

Nii magab tänavugi enamik osalejaid aastanumbri vahetuse tõenäoliselt sõna otseses mõttes maha. Naised alustavad 1. jaanuaril Lenzerheides jälitussõitu juba kell 12, mehed kell 14. Eesti lippu hoiavad tänavusel tuuril loodetavasti kõrgel Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja Kristjan Koll. Tour de Ski kõiki etappe näitavad otsepildis Postimees.ee ja Kanal 12.

Tour de Ski numbrites

Tour de Ski rekordtšempion Justyna Kowalczyk.
Tour de Ski rekordtšempion Justyna Kowalczyk. Foto: NTB SCANPIX/REUTERS/Scanpix

NAISED

  • Kõige rohkem on Tour de Ski üldvõite Justyna Kowalczykul (4). Therese Johaug ja Virpi Kuitunen on võitnud kahel, Charlotte Kalla, Marit Bjørgen ja Heidi Weng ühel korral.
  • Kowalczyk on võitnud 14 Tour de Ski etappi, Johaugi ja Bjørgeni kontol on 11 etapivõitu.
  • Ainult Charlotte Kallal (2008. aastal), Virpi Kuitunenil (2009. aastal) ja Justyna Kowalczykul (2012. aastal) ei õnnestunud Tour de Ski võiduga samal hooajal teenida MK-üldvõitu.
  • Neli viimast aastat on Tour de Skil domineerinud norralannad: Johaug hooaegadel 2013/14 ja 2015/16, Bjørgen 2014/15 ning Weng 2016/17.
  • Norra on Tour de Ski etappidel saanud 16 kolmikvõitu, järgmisena tuleb Soome (5).
  • Norra on võitnud 247 Tour de Ski etappide poodiumikohast 110, Soome 33.
  • Tour de Ski etapivõite on Norral 31, Poolal (ilmselgelt tänu Kowalczyku edule) on 14.
  • Vaid üks atleet on Tour de Skil võistelnud 11 aastat järjest – sakslanna Stefanie Böhler. Böhleri parim tulemus tuleb hooajast 2014/2015, kui ta sai kokkuvõttes 11. koha.
  • Böhler on kaasa teinud «vaid» 70 etapil, see au läheb hoopis Aino-Kaisa Saarinenile (73). Kowalczyk on osalenud 68 etapil, praegu võistluskeeldu kandev Johaug 67 osavõistlusel.
  • Eelmisel aastal võitis rootslanna Stina Nilsson küll neli etappi, kuid leppis Tour de Ski üldarvestuses kolmanda kohaga. Saatuslikuks sai viimane lõputõus.
  • Eestlannade parim tulemus on 2014. aastast, kui Tatjana Mannima sai 42. koha. Kristina Šmigun-Vähi katkestas 2007. aastal pärast ebaõnnestunud algust.

MEHED

  • Kõige rohkem on Tour de Ski üldvõite Dario Colognal (3). Martin Johnsrud Sundbyl ja Lukáš Baueril on kaks esikohta, Petter Northugi, Aleksander Legkovi, Sergei Ustjugovi ja Tobias Angereri kontol on üks üldvõit.
  • Vaid Bauer (2010. aastal), Legkov (2013) ja Ustjugov (2017)  ei suutnud Tour de Ski võiduga samal hooajal teenida MK-üldvõitu. Kõik kolm lõpetasid MK-sarja teisel kohal.
  • Suurim üldvõit pärineb hooajast 2015/16, kui Sundby edestas finišis Finn Hågen Kroghi +3.15,7-ga.
  • Vaid kaks sportlast – kanadalane Devon Kershaw ja prantslane Jean Marc Gaillard on end proovile pannud kõigil 11 aastal. Kershaw sai 2012. aastal üldarvestuses neljanda, Gaillard 2010. aastal viienda koha.
  • Tänavu Tour de Skil Norra varumehena listis olev Northug on võistelnud 75 etapil. Gaillardi ja Kershaw arvel on 73 etappi.
  • Kõige rohkem on Tour de Ski etappe ühe hooaja jooksul võitnud Ustjugov (6). Sundby on võitnud neli etappi.
  • Kõige väledamalt on Tour de Ski etappidel liikunud 11 aasta jooksul aga Northug, kelle kontol on 13 etapivõitu. Sundbyl ja Ustjugovil on neid kuus.
  • Norra mehed on Tour de Ski etappidel võidutsenud 29 korral, venelased on võite korjanud 11 etapil.
  • Vaid Norra ja Venemaa suusatajad on saanud tähistada kolmikvõitu.
  • Ükski sportlane, kes on tähistanud Tour de Ski võitu, pole aasta hiljem võitnud Tour de Ski avaetappi.
  • Kui Kanada suusataja Alex Harvey, kes sai mullu Tour de Ski üldarvestuses teise koha, peaks tänavu võitma, saab Tour de Ski ajaloo esimese mitte-eurooplasest võitja.
  • Eestlaste parim koht pärineb aastast 2009, kui Jaak Mae sai 12. koha. Seejuures oli Mae toona 15 km klassikadistantsil Nove Mestos neljas. Andrus Veerpalu laeks jäi üldkokkuvõttes 20. koht.
Märksõnad
Tagasi üles