Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku (3) Saeveskit ähvardab materjalipuudus (1) Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (9) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (13) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (5) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust (4) Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu (3) Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid (5) Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus (1) Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Vaaderpassiga mees ilusalt õudsete fotode keskel Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (5) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot (9) Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi (5) Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja (1) Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Toomla: hävinud täika

2 min lugemist
FOTO: Margus Ansu

Teadupärast on soome ja eesti keel üsna sarnased ning soome keelest oleme sõnu laenanud juba aegade hämarusest. Keeleuuendajad on samuti soovitanud laenata vajaduse korral sõnu soome keelest, sest need sobivad häälikuliselt meie keelde.

Laenata on otstarbekas ja mõistlik siis, kui tõesti on uut sõna vaja. Kuid võõrast keelest kiputakse sõnu võtma selliselgi juhul, kui keeles on omasõna objekti või nähtuse kohta täiesti olemas. Kõrvu on jäänud kriipima paar mõttetut toortõlget soome keelest.

Üks selliseid on kirbuturg (kirpputori) ehk lühemalt kirbukas, mida on meil siin suures taaskasutustuhinas väga moodne korraldada, näiteks Telliskivi kirbuturg, Urban kirbuturg.

Trendikas tegevus vajab trendikat sõna, milles muus võib olla põhjus, et täika või täiturg sedasorti kauplemise koha väljenduseks enam ei sobi. Või veel vähem vanakraamiturg.

Keeruline on pidada vanakraamituruks kohta, kus kaubeldakse vaid kord kantud disainerirõivaste ja muu moodsa kraamiga. Sõnapaar vana kraam toob silme ette kulunud lääpas kingad, vanad potid-pannid või muud kopituse järele lõhnavad esemed, mis sobivad pigem muuseumisse kui trenditeadliku inimese kappi. 

Laenata on otstarbekas ja mõistlik siis, kui tõesti on uut sõna vaja.

Aga mispärast kirpu eelistada täile, ühed kahjurid ju mõlemad? Võibolla on kirp muutunud abstraktseks olendiks, kes kannab nahkpükse ja kellest keegi suurt midagi ei tea. Seevastu täid on üsnagi konkreetsed jälgid elukad, kes veel tänapäevalgi eriti laste juustes võivad vahel ringi sibada. Täidega on paljud kokku puutunud, kasvõi lapsepõlves, ja keegi ei taha nendega tegemist teha.

«Ega sul täiu pole?» küsis kolleeg naljatades, kui mu mütsi proovis. Keegi aga ei küsi kunagi su elutoas diivanile istudes, et ega teil kirpe pole. 

Kahjureid hävitatakse ja umbrohi hävib vahel ise. Kuid kui lugeda ja kuulata meie spordiuudiseid, tundub, et suur osa meie sportlasi peaks juba olema teise ilma läinud, nad hävivad ehk saavad hukka lausa meeskondade kaupa. Näiteks: Tallinna ülikooli naiskond hävis soomlaste vastu, FC Flora III hävis FC Elvale, FC Kuresaare hävis teisel poolajal, Norra tähed hävisid täielikult jne. Tundub juba massimõrvana. Sport võib olla tõepoolest ohtlik ja vigastusi juhtub sportimisel sageli.

Kuid ka valimistel võib olla fataalne tagajärg: IRL hävis oma populistlikus kampaanias, Savisaar hävis, valimiste tulemused: kes võitis, kes hävis. Vähe sellest! Kui vanal ajal võisid linnad hävida sõjas või põlengus, piisab nüüd palju vähemast: Pärnu hävis turismimessil Peterburis täielikult.

Muidugi pole ükski sportlane ega poliitik hukka saanud ega Pärnu maamunalt kadunud, pigem nad kaotasid ning olid edutud. Veidra keelekasutuse taga on jällegi näha soomekeelset hävitä, mille mõjul on meie oma morbiidse maiguga sõna saanud uue tähenduse. 

Eks aeg näitab, kas peale jääb kirp või täi ning kas sportlased hävivad edasi või lihtsalt kaotavad vahel.

Seotud lood
17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto