Jaan Õunapuu: maavalitsuste kadu ei muuda inimesele midagi

Kolm on kohtu seadus: Jaan Õunapuu on maavalitsuse endises hoones töötanud varem maavanema ja omavalitsusliidu tegevjuhina, nüüd on tema õlul regionaalhalduse osakonna Tartumaa talituse juhtimine. FOTO: Margus Ansu

Kui hiljuti regionaalhalduse osakonna Tartumaa talituse juhatajaks kinnitatud Jaan Õunapuu teisipäeva hommikul tööle läks, oli talituse koduks oleva endise maavalitsuse hoone välisuks lukus. Talituse tegevust polnud siiski veel enne selle alustamist lõpetatud: Õunapuu pidi sisse pääsemiseks lihtsalt uksele koputama ning esimene tööpäev sai alata.

Maavalitsuse hoone on viimati Tartu abilinnapeana tegutsenud Jaan Õunapuule õige tuttav paik: 1993–2003 töötas ta seal Tartu maavanemana ning aastatel 2008–2010 omavalitsusliidu tegevjuhina. Õunapuu möönis, et mõistagi oli maavalitsus hoopis teistsugune asutus kui praegune rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonda kuuluv maakondlik talitus, nii vastutuse kui tegevusvaldkondade poolest.

Siiski otsustas ta ametikohale kandideerida, kuna nägi, et tema kogemused regionaalpoliitika valdkonnas võiksid olla talituse töö käima lükkamisel abiks. «Olen töötanud erinevates ametites kohalikes omavalitsustes, täidesaatva ja seadusandliku võimu juures. Annan endale aru, et päris eesliinimees ma enam olla ei taha, kuid ei tahaks selles vanuses veel ka koju jääda,» arutles Õunapuu. 

Tartumaa talituses töötab kuus inimest ja üks planeeringute analüütik, kes tegeleb kogu Eesti probleemidega. Lisaks neile toimetab hoones teistegi ministeeriumide haldusalade inimesi, samuti paiknevad seal omavalitsuste liit ja Tartumaa ühistranspordikeskus.

Otste sõlmimine

Siiski tunnistas Õunapuu, et maja on üsna tühi ning sellest on kahju. Suurem melu tuleb hoonesse tagasi pärast sotsiaalkindlustusameti sissekolimist, kuid millal see võiks juhtuda, pole praegu veel selge.

Annan endale aru, et päris eesliinimees ma enam olla ei taha, kuid ei tahaks selles vanuses veel ka koju jääda, arutles Jaan Õunapuu.

Oma esimestest tööülesannetest rääkides nentis Õunapuu, et esmalt tuleb kokku sõlmida maavalitsuse lõpetamise järel lahti jäänud otsad. See tähendab seda, et lahendatud saaks kinnisvaraga seotud küsimused ning korrastatud arhiivid.

«Esimesed tegevused on ikkagi need, mis puudutavad maja korralikult tööle saamist,» tõdes Õunapuu. Sisuliste teemadena, millega tuleb kohe edasi minna, tõi ta välja maakonna üldplaneeringuga seonduva, samuti külastab ta lähiajal Tartumaa omavalitsusi.

Vahendaja roll

Kodanike seisukohalt ei tohiks maavalitsuse kadumine Õunapuu hinnangul sisuliselt midagi muuta, ent tähtis on teada, kelle vastutusalasse on läinud seni maavalitsuse pädevuses olnud teemad, sest need on nüüd jagatud kohalike omavalitsuste, omavalitsusliidu või mõne ministeeriumi asutuse vahel. 

Talitus on justkui vahemees, kes need otsad kokku viib ja annab inimestele nõu, kelle poole konkreetsel juhul tuleks pöörduda. 

Jaan Õunapuu asus tööle tähtajatu lepingu alusel, mis tähendab seda, et ta saab ka ise rahulikumalt asju läbi mõelda ja atra seada.

«Kui rahandusministeerium ja valitsus näevad, et asjad on maakondades paika loksunud ning sellist ametikohta enam vaja ei lähe, võivad nad talituse tegevuse lõpetada, aga millal see juhtub ja kes seda teeb, on nende otsustada,» kõneles Õunapuu. «Mina sellega oma pead ei vaeva, vaid mõtlen selle peale, kuidas asjad samm-sammult paika saaks.»

Seotud lood
30.12.2017 04.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto