Sisukord
Päevakomm
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (21) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda (1) Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (1) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (4) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Priit Pullerits: valed rääkijad

2 min lugemist
Priit Pullerits FOTO: Margus Ansu

Aasta lõpu eel läks Johannes Tralla, Eesti Rahvusringhäälingu korrespondent Brüsselis, koos semiootik Mihhail Lotmaniga libedale jääle.

Vähemasti nii Tralla seda saates «2017 Aktuaalses kaameras» kirjeldas, kui tõdes, et stuudios istuvad kaks meest, kes ütlevad, et kampaania MeToo, millega naised annavad märku enda seksuaalsest ahistamisest, võib olla natuke nõiajaht. Ja seda võimalust tõstatades, jätkas Tralla, saab justkui tühistada ohvrite kannatused ja tõmmata kogu globaalsele kampaaniale vee peale.

Lotman, nagu ekraanilt paistis, oli libedale jääle mineku väitest häiritud. Ta tõttas kohe õigustama, et püüdis eelmise aasta üha teravama teema käsitlust oma kriitilise hoiakuga üksnes tasakaalustada ning näidata ka kampaaniaga seonduvat teist poolt. Teisisõnu, Lotman tegi seda, mida heas ajakirjanduses tegema peabki: vältima ühepoolset käsitluslaadi, säilitama objektiivsuse ja samuti skeptilisuse.

Ent küsimus pole siinkohal selles, kas MeToo kampaania on üdini üllas võitlus naiste turvatunde ja väärikuse eest või on see, nagu sageli emotsionaalsete kampaaniatega juhtub, muutunud kohati nõiajahiks, kus enamik mehi on a priori kahtlusalused. Küsimus on siinses kolumnis järgmine: kas tõesti tuleb leppida sellega, et mõni teema peaks sõltuvalt teema üle arutlejate soost, aga ka rahvusest, vanusest ja maailmavaatest, olema nende jaoks a priori välistatud?

Pole oluline, kas Tralla on ohtlikult libeda jää tunnetamise õppinud ära Brüsselis ja toonud selle endaga kaasa Eestisse. Fakt on see, et olukord, kus teatud tunnustega inimesed peavad muutuma valvsaks ja kartlikuks, sest kerkinud küsimus võib oma oletatava sensitiivsuse tõttu riivata ohvrikultuuri esindajaid, on järjekordne näide uute euroopalike, läbinisti vasakpoolsete tavade sissetungist Eestimaale.

Kui noid tavasid järgima asuda, tuleb teemade käsitluses teha tõsiseid korrektuure. Kohe kindlasti tulnuks vana aasta eelviimasel õhtul lõigata ETV saatest «Aasta säravaimad tähed» välja ajakirjanik Grete Lõbu vestlus näitleja Mari-Liis Lillega. Nad rääkisid ju Eestimaa venelastest, koguni neile Eesti kodakondsuse kinkimisest. Aga mõlemad on eestlannad. Kus olid vestluses kodakondsuseta venelased? Lühidalt, tsiteerides Trallat: Lõbu ja Lill läksid libedale jääle.

Tralla manitsus libedast jääst esindas siiski veel mõningast kõikumist kahe maailma, eestlastele omase kaine mõistuse ja Euroopast ülisensitiivsuse kattevarjus pealetungiva sõnavabadust piirata ihkava tungi vahel. Tralla sõnum kõlas, et ta teeb küll oma vestluspartneriga pattu, võttes jutuks teema, kus naised on kannataja rollis, aga ta vähemasti teadvustab ja tunnistab seda. Ent siit edasi mõeldes: veel aasta või kaks Brüsselis – ja kuhupoole kaldub ta kahe maailma vahel siis?

Paradoksaalne vastus: me ei pruugi seda teada saada. Sest kui need, kes muretsevad libeda jää pärast, kalduvad Euroopa tavade poole, jääb osa teravaid teemasid üldse jutuks võtmatagi. Pole teemat, pole ka libisemisohtu.

Seotud lood
    28.02.2020 29.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto