Sisukord
Arvamus
Postimees
06.01.2018
Eesti Elektrooniline Postimees aina kasvab Eesti mõjukaim perekond Poska (9) Välismaa Leedu kirikust tuli päevavalgele juutide aare (5) Kristlaste arvust kiiremini kasvab nende tagakiusamine (10) KOHALIK VAADE. Türgi ja Kreeka kruvivad pinget Basra peapiiskop võitleb migratsiooniga Arvamus Postimees 1931. aastal: Pühavaimu koguduse kärarikas täiskogu Kalev Stoicescu: mida toob endaga 2018. aasta maailmas? (10) Majakad ja virvatuled Juhtkiri: aasta inimese valiku sõnumid 2018 meedias: võitlus mitmel rindel 160 aastat rikastatud uudiseid (1) Rabav elu otsepildis Postimees teeb olümpiaga ajalugu Elektrooniline Postimees aina kasvab Kaebused Postimehe kohta pressinõukogule (1) Postimees on tugevam kui kunagi varem (48) Sport Freitagi valus kukkumine vallandas ametnike sõnasõja Ilves: seis ei ole halb ega hea Fourcade võitis, Ermits 42. kohal Ülekullatud Reali argipäev: kas Ronaldo ja Zidane lahkuvad? Kanal 2 alustab saatega «Teel olümpiale», esimese osa fookuses Eesti kiiruisutamine Norrasse siirdunud Igonen Postimehele: vahepealsed nädalad olid mu jaoks täis teadmatust Mart Soidro: tuled Eestimaa akendes ei kustu veel VIDEO! Trenni stressi tapma! Tarbija Jaanuari ostukorv: millised hinnad tõi kallinev uus aasta? Arter 999 euro eest kontserdile? Pole paha! Filmiarvustus: «Teine armuke» on suurepärane Euroopa film (2) Arteri suur intervjuu! Nikolai Bentsler: tänan vanemaid, kes kasvatasid minust inimese (1) Saue lapsed ja täiskasvanud ehitavad nullist võistlusdroone (1) Ilona Leiva kolumn: õnnelik olemisest ja enda luuseriks tembeldamisest (1) Pirukas päästab päeva Ise nii väike – ja nii palju medaleid! (2) Suur aasta horoskoop 2018: kollane maakoer toob õnne, armastust ja raha, kuid ka seiklusi Hullumaja on moes! Armas galerii: käbid kukuvad kännust kaugele VIDEO! Trenni stressi tapma! Meelelahutus Koomiks Sudoku

2018 meedias: võitlus mitmel rindel

3 min lugemist
FOTO: Postimees.ee

Meediaväljaannete jaoks tähistasid lõppenud ja alanud aastat küsimused: «Kuhu liigume ja kuidas? Mida peaksime muutma, mida mitte?» Meedia ärimudel kogu maailmas muutub ning ebamäärasust on palju.

Paberlehe tellijaid jääb vähemaks. Et korraliku ajakirjandusväljaande eelduseks on stabiilsed sissetulekud, teeb see ebakindlaks isegi juhul, kui reklaamimüügiga on asjad hästi. Mõned väljaanded on nüüdseks üle viie aasta tasulise sisu mudeleid katsetanud ja jagavad üksmeelselt arvamust, et tasulise sisu omaksvõtt on pigem aeglasevõitu ja vaevaline. Aktiivsemad maksjad on alla 35-aastased ning žanriliselt ollakse enim valmis maksma uuriva ajakirjanduse lugude eest. 

Reklaamimüük on endiselt suure osa uudisveebide põhiline tuluallikas. Kuna konkurents väljaannete vahel on tihe ja olud muutlikud, katsetavad ka reklaamitegijad. Üha innukamalt kombitakse, kust jooksevad piirid sisu ja reklaami vahel. Ka Eesti väljaannetes klaariti eelmisel aastal mitut puhku ostetud tekstide ja ajakirjandusliku sisu suhteid.

Facebook ja Google on kahmanud endale suure osa online-meedia lugejatest ja reklaamirahast. Nende päralt on juba mitmendat aastat umbes 85 protsenti ülemaailmsest reklaamitulust. Eestis on nende aastane saak samuti kopsakas, oletatavasti kümne miljoni euro ringis.

Google ja Apple sekkuvad aina enam meedia äritegemisse ka otseselt. Veebibrauser Chrome keelustab alates 15. veebruarist osa reklaamilahendustest. Safari brauser ähvardab, et hakkab ära korjama veebilehe elemente, blokeerima kolmandate osaliste koodijuppe ning omavolitsema meediakanali omaniku veebilehe fontide ja värvidega.

Et minna vanalt ärimudelilt üle uuele, näeb meedia vaeva lojaalsusstrateegiatega. Üritatakse muuta suhtlust personaalsemaks ja võita anonüümsete klientide sümpaatiat. Selleks investeeritakse võimsalt andmehaldusse, analüütikasse, segmenteerimisse, personaliseerimisse, soovitusmootorite arendusse jms.

Facebooki ja meedia tulised suhted

Lisaks ärimudeli otsingutele on meedial risti jalus Facebook. Facebookil on praeguseks kaks miljardit kasutajat ning üha enam paistab, nagu oleks neil plaan kugistada alla suurem osa internetist.

Vaatamata järjest valjemale kriitikale, et Facebook lõhub hingi ja ühiskondi, on ta muutunud varasemast märksa küünilisemaks. Hiljuti tuli uudis, et Facebook käivitab sõnumivahetusprogrammi Messenger Kids alla 13-aastastele lastele ehk neile, kellele Facebook seni keelatud oli. 

Meediainimesi on ärevaks teinud Facebooki arendatav lahendus Watch, millega Facebook viskab kinda televisioonile ja videoid tegevatele väljaannetele. Watch hakkab näitama originaalsaateid ja -sarju ning nende juurde reklaami müüma.

Vähe sellest, et Facebook on traditsiooniliselt meedialt juhtrolli röövinud ning paljude väljaannete lugejaedu sõltub Facebooki suvast, paiskab Facebook eetrisse igasugu sisu, sealhulgas ohtlikult palju libauudiseid. Libauudiste levik kasvas hüppeliselt, kui Facebook hakkas iga kasutaja lehel eelisjärjekorras näitama tema FB-sõprade postitusi, mitte ajakirjandusväljaannete omi. Facebook väidab, et kuna nad on kõigest platvorm, ei võta nad vastutust. Sealjuures näitavad Reutersi Instituudi uuringud, et üle poole inimestest, kes jõudsid mingi artikli juurde Facebooki või Google’i kaudu, ei mäleta, mis väljaande lugu nad lugesid.

Osa asjaosaliste arvates peaks meedia usalduskriisi ärahoidmiseks ise palju aktiivsema hoiaku võtma. On pakutud, et libauudiste levimisele vastukaaluks peaksid meediaväljaanded oma lugude maksumüüride taha peitmise asemel need kõigile kättesaadavana hoidma. Nendes väljaannetes, kus üritatakse end uudistega ära majandada, tekitab see valusaid dilemmasid.

Nii või teisiti, paljud väljaanded on veendunud, et just oma usaldusväärsust hoides ja eetilistele põhimõtetele kindlaks jäädes võivad nad oma positsioone tugevdada. Kahtlase väärtusega uudiste kakofoonias vajavad inimesed, kes peavad tõesust ja mõtestatust oluliseks, päris ajakirjandust ka edaspidi. Seda tõestas hästi New York Timesi tellimuste arvu hüppeline kasv pärast Donald Trumpi valimist USA presidendiks. 

Meedia sõltub aina enam tehnoloogiast 

Visionääride sõnul algab sel aastal tehisintellekti buum. Tehisintellekti mõju inimkonnale peetakse sama võimsaks nagu elektri kasutuselevõtu tulemust 19. sajandi lõpus. 

Lähiajal tähendab tehisintellekt meedia jaoks mõningate uudisežanrite tootmise automatiseerumist, eeskätt puudutab see arvulise infoga uudiseid, nagu näiteks spordi- ja rahandusuudised; infot vahendavate robotite kasutamist (ingl chatbots, messaging bots jt); soovitusmootorite laialdasemat kasutamist ja sisu personaliseerimise kasvu; üha osavamat kujundi- ja pildituvastuse kasutamist; uute audiolahenduste tekkimist jpm.

Meedia ja tehnoloogia üha tihedam põimumine on nii õnnistus kui ka õnnetus. Iga meie liigutus veebis jätab maha digitaalsed jalajäljed, sealhulgas ka demograafia, asukohainfo jm. Seda kõike on võimalik koondada mustriteks ja profiilideks. Ühelt poolt aitab tehnoloogia meediat palju, kas või selleks, et leevendada infoküllastumust ja muuta lahendusi personaalsemaks. Teiselt poolt: kes teab, milliseid probleeme me ühes sellega loome.

Eluline näide meedias tehnoloogia väärrakendamise tagajärgedest oli Trumpi võidule aidanud Cambridge Analytica nimelise firma propagandategevus. Nad tootsid kampaania ajal pöörastes kogustes libauudiseid, sihtisid need peensusteni täpselt ja avaldasid väga osavalt ajastades. Pärast valimisi oli traditsiooniline ajakirjandus šokis ja tunnistas, et oli lüüa saanud.

Kuhu liigub Postimees?

2017 oli postimees.ee jaoks hoogne aasta: suve algul ilmusid uus mobiiliveeb ja Postimehe uudiste äpp, suvel sündis videokeskkond pleier.ee; sügisel tulid välja Postimehe spordiuudiste mobiiliveeb ja äpp. Lisaks tähistas Postimees veebis suurejooneliselt oma 160. sünnipäeva ning XII noorte laulu- ja tantsupidu. Uhke töövõit oli kohalike valimiste mitmekülgne kajastus.

2018 algab väga tempokalt: jaanuaris stardime uuendatud postimees.ee veebiga, veebruaris on postimees.ee taliolümpia lainel ning tulvil Eesti Vabariigi juubeliga seotud lugusid ja veebilahendusi. 

Tahaks väga uskuda, et kontrollitud faktid ja küllaldane kontekst on ka 2018. aastal ajakirjanduse trump ning valeuudistel ei lasta maailma kreeni tõugata. Postimees teeb selleks kindlasti kõik endast oleneva. Lisaks igapäevasele ajakirjandustööle on Postimehel lähiajal ka selles vallas plaanis üks uudne ja põhjapanev ettevõtmine.

Seotud lood
    05.01.2018 08.01.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto