Sisukord
Arvamus
Tänane leht
05.01.2018
Eesti Esimesed geoloogid plaanivad Rakveresse kolida Kultuurikatla korsten saab kaitsva võrgu Haldusreformi mängimine Hiiumaa moodi (2) Parteilased maakondlike talituste etteotsa Kes on Justin Sobaje ja kuidas ta jõudis Helger Lipmaani? (2) Keda on arvatud peituvat Satoshi Nakamato nime taga? Mikser: koostöö Kremli-meelse meediaga oleks allaandmine (2) Kadunud meest otsiti koerte ja drooni abil Jaht maailma otsituimale mehele jõudis Eestisse (7) Majandus Investor Mari annab aru: minu esimene aasta Välismaa Savijalgadel Bulgaaria asub ELi tüürima (3) Endine peastrateeg kuulutas Trumpidele sõja Arvamus Henrik Roonemaa: idufirmadel läks kehvasti ja see on väga hea (2) Kaire Uusen: väga andekas, aga väga õnnetu Eesti alkohoolik (44) Juhtkiri: Hiiumaa potjomkinid (2) Neeme Korv: kvoot, mis peaks olema null Priit Simson: Assadi mahamatmisega ei maksa kiirustada (13) Postimees 1999. aastal: esimene Eestis siiratud maksaga mees toibub Jüri Luik: kuidas kaitseme Eestit? (7) Sport Võit iga hinna eest? Kanepi kaotus, mis puhus lootused taas lõkkele Pyeongchangi mäesuusaprintsessi Mikaela Shiffrini uskumatu eesmärk Oberstdorfis kukuti palju, mitmekesiselt ja valusalt Uus formaat äratab mäesuusatajates ebatavalised tunded Fotouudis: Venel pöial püsti. Varese loodab taas eestlase peale Tartu Tehvandi lumetus pani vallajuhi selgitust nõudma Eelmisel aastal uppus inimesi nii vannis kui ka koduses tiigis Valgusküla tõmbab tuleetendusega otsad kokku Vabalt ringi lippavad koerad riskivad jäise suplusega Endine Tartu esimaadleja avab vaksalis näituse Hiinalinnast Pintslid, värvid, oksad, pärlid, pehme mööbel, klaas ja nahk – kõik iseenda pärast! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Neeme Korv: kvoot, mis peaks olema null

2 min lugemist
Neeme Korv FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Kuigi liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähenemise trend valmistab heameelt, ei maksaks ka ülearu hõisata. Olukord, kus Eesti teedel ja tänavatel iga nädal inimene elu kaotab või 30 viga saab, pole miski, millega võiksime rahul olla. Mis liigub, see kulub; tegijal juhtub – vanarahvas rääkis paratamatusest. Järjest turvalisema liikluse poole viib vaid idealismist kantud tahe ehk nullvisioon. Kas me mõistame seda?

Tõepoolest, Eestis hukkus liiklusõnnetustes mullu esialgsetel andmetel 48 inimest. Viimasel viiel aastal on see traagiline arv jäänud 67 ja 87 vahele. Samas püsivad inimkannatanuga liiklusõnnetuste ja viga saanute arvud kogu lõpule läheneva kümnendi suhteliselt sarnases suurusjärgus ehk vastavalt 1300–1400 õnnetust ja 1700–1800 vigastatut.

Mulle tundub, et selles osas, mis puudutab tehnoloogiat ja keskkonda, oleme pika sammu edasi astunud. Rohkesti tänu võlgneme siin Euroopa Liidu ettekirjutustele ja rahale.

Autod, millega me sõidame, on läinud järjest turvalisemaks. Turvavööd ees ja taga on kohustuslikud, mitteblokeeruvad pidurid ja stabiilsuskontroll on uutel autodel kohustuslikud. Peagi lisandub eCall ehk automaatne hädaabikõne.

Kirume küll, et nõutavad mitmetasandilised ristmikud on kallid. Või siuname, et asulatesse liikluse rahustamiseks rajatud ringristmikud ja ohtussaared on tüütud. Samas peame tunnistama, et teed, millel liikleme, on järjest turvalisemad. Kergliiklusteed vähendavad konfliktikohti erinevate liiklejate vahel.

Aga kuidas jääb lüliga rooli ja pedaalide vahel?

Otse öeldes arvan, et siin on lood endiselt kehvasti. Võtame või need kuus ja pool tuhat alkoholi tarvitanud juhti, kes mullu roolist tabati – kusjuures see on ju vaid osa neist, kes iseenda ja teiste elu ohtu seadsid. Või millise signaali saatsid avalikkusele need kaks noort alkojoobes naispolitseinikku, kes mõne päeva eest Pärnumaal kraavi sõitsid?

Miks sooritatakse endiselt nii palju hulle möödasõite, ei hoita ohutut pikivahet, ollakse hoolimatud ülekäigurada ületavate jalakäijate suhtes? Juhtidel on endiselt harjumus tegeleda sõidu ajal mobiilsete seadmetega, jalakäijatel ja jalgratturitel aga sukelduda kõrvaklappidega oma maailma. Seda loetelu võib jätkata.

Teisisõnu peaksime – mitte ainult liiklusohutuse asjatundjad, politseinikud, õigusruumi kujundajad, liikluskorraldajad, vaid me kõik, kes me iga päev liikleme – peeglisse vaatama. Küsides seejuures endalt, kas ma olen liikluses piisavalt hooliv ja tähelepanelik. Sest tulemus sõltub olulisel määral igaühe hoiakutest ja käitumisest.

Seotud lood
04.01.2018 06.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto