Sisukord
Juhtkiri
Postimees
06.01.2018
Eesti Elektrooniline Postimees aina kasvab Eesti mõjukaim perekond Poska (9) Välismaa Leedu kirikust tuli päevavalgele juutide aare (5) Kristlaste arvust kiiremini kasvab nende tagakiusamine (10) KOHALIK VAADE. Türgi ja Kreeka kruvivad pinget Basra peapiiskop võitleb migratsiooniga Arvamus Majakad ja virvatuled Juhtkiri: aasta inimese valiku sõnumid 2018 meedias: võitlus mitmel rindel 160 aastat rikastatud uudiseid (1) Rabav elu otsepildis Postimees teeb olümpiaga ajalugu Elektrooniline Postimees aina kasvab Kaebused Postimehe kohta pressinõukogule (1) Postimees on tugevam kui kunagi varem (48) Aarne Mäe: Rakveresse asumisele (3) Ajatolla Ali Khamenei - Iraani meeleavaldajate vihaobjekt (2) Sport Freitagi valus kukkumine vallandas ametnike sõnasõja Ilves: seis ei ole halb ega hea Fourcade võitis, Ermits 42. kohal Ülekullatud Reali argipäev: kas Ronaldo ja Zidane lahkuvad? Kanal 2 alustab saatega «Teel olümpiale», esimese osa fookuses Eesti kiiruisutamine Norrasse siirdunud Igonen Postimehele: vahepealsed nädalad olid mu jaoks täis teadmatust Mart Soidro: tuled Eestimaa akendes ei kustu veel VIDEO! Trenni stressi tapma! Tarbija Jaanuari ostukorv: millised hinnad tõi kallinev uus aasta? Arter 999 euro eest kontserdile? Pole paha! Filmiarvustus: «Teine armuke» on suurepärane Euroopa film (2) Arteri suur intervjuu! Nikolai Bentsler: tänan vanemaid, kes kasvatasid minust inimese (1) Saue lapsed ja täiskasvanud ehitavad nullist võistlusdroone (1) Ilona Leiva kolumn: õnnelik olemisest ja enda luuseriks tembeldamisest (1) Pirukas päästab päeva Ise nii väike – ja nii palju medaleid! (2) Suur aasta horoskoop 2018: kollane maakoer toob õnne, armastust ja raha, kuid ka seiklusi Hullumaja on moes! Armas galerii: käbid kukuvad kännust kaugele VIDEO! Trenni stressi tapma! Sõiduproov Nissan Micraga. Kuidas mõjutavad ehitamata jäetud teed väikeautosid? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: aasta inimese valiku sõnumid

2 min lugemist
Postimehe aasta inimene 2017 Asko Lõhmus FOTO: Liis Treimann

Miks valis Postimees aasta inimeseks looduskaitsebioloogi Asko Lõhmuse? Selles valikus on kaks laiemat sõnumit. Esiteks Eesti metsad ja ka kogu inimkonna ees seisvad ökoloogilised probleemid. Teiseks see, millist osalemist ühiskondlikes vaidlustes tahame esile tõsta.

Väikese riigi ja rahva jaoks on erakordselt oluline, et need, kes valdavad tippteadmist, ei oleks vakka, et tõsised küsimused ei mattuks udutamise laviini alla ja vaidlused ei taanduks vaid emotsionaalsete hüüatuste vahetamiseks. See eeldab teadmisi, teemaga seotud kontseptsioonide süvitsi mõistmist ning loomulikult ka oskust oma argumente selgelt esitada.

Maailma tippteadmise saab ühiskond kätte eelkõige nende inimeste kaudu, kes tegutsevad iga päev uute teadmiste loomise eesliinil ja on pidevalt ühenduses oma kolleegidega üle maailma. Tahame või mitte, ent tüüpiliselt töötavad sellised inimesed ülikoolides ja me kutsume neid teadlasteks.

Vaidlused metsa ja selle raiumise üle tõid selgelt esile veel ühe aspekti, miks meil on rahvana hädasti vaja oma teadlaskonda ning miks on tarvis akadeemilist vabadust. Nii Eesti ettevõtjad kui riigiametnikud on targad ja tublid, ent kui sünnib terav vaidlus või lausa tüli, on kodanikuühiskonnal (selle kõige laiemas mõttes) hädasti vaja neid, kes toovad arutellu teadmistele tuginevad argumendid ning kelle sõltumatusele – olgu siis poliitilisest või majanduslikust võimust – me saame loota.

Väikese riigi ja rahva jaoks on erakordselt oluline, et need, kes valdavad tippteadmist, ei oleks vakka, et tõsised küsimused ei mattuks udutamise laviini alla.

Erakordselt tähtis on ajafaktor. Kahjuks ei ole nii, et mõne kriitilise tähtsusega probleemi tekkides asume ilma igasuguste eelteadmisteta oma tagatoas guugeldama või lugema õpikut ja saame sealt lihtsalt niisama parimad võimalikud vastused ning oskame neid kohe ka rakendada. Ajakirjanikena saame aga suurepäraselt aru sellest, kui kiiresti võivad Eesti arengule olulised sündmused kulgeda. Kui tippasjatundjad ei leia õigel hetkel aega või tahtmist vaidlustesse sekkuda või ei leita neid üles, sünnivad kehvad lahendused ja siis saamegi vaid tagantjärele tarkadena pead vangutada.

Tõstame Asko Lõhmuse esile näitena sellest, kuidas akadeemiline kodanik ulatab käe ajakirjandusele ja üksiti ühiskonnale laiemalt. Selliseid käeulatamisi võiks väikeses Eestis olla üha rohkem, seda nii teadlaste kui ajakirjanduse poolel.

Eelmise aasta novembris avaldas enneolematu hulk teadlasi (15 000) ühiskirja, milles hoiatasid, et ilma selge ja otsustava kursimuutuseta ootab inimkonda ees ühiskonna alustalasid raputav keskkonnakatastroof. Asko Lõhmus oli üks 20st Eesti teadlasest, kes sellele pöördumisele alla kirjutas. Ja ta on olnud üks sõnakamaid ja selgemalt väljenduvaid teadlasi meie oma metsavaidlustes.

Neid vaidlusi majandamise ja looduskaitse piiril tuleb meil ühiskonnana pidada veel ja veel ning jõuda ühisele arusaamisele, millised on optimaalsed ja Eestile head lahendused.

Seotud lood
05.01.2018 08.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto