Sisukord
Uudised
Tänane leht
09.01.2018
Eesti Eestkostjaks määratud mees tühjendas aastaid venna pangakontot (1) Kohus ei rahuldanud Lepajõe kaebust filmitootja vastu Pensionäride esindajad imestavad eakaaslaste hämmelduse üle (43) Tallinna südalinna Liivalaia tänavale kerkivad 30-korruselised hooned (1) Ametnikud peavad pensionäride teavitust piisavaks (4) Majandus Hinnatõus võib pidurduda Välismaa Saksamaa tippajakirjanik: Venemaa aitab Süürias ISISt (2) Talvepalavik Aadria mere ääres Arvamus Karmo Tüür: otsustusvõimetu Moldova (1) Jürgen Ligi: alkoholipoliitika piir ja piiritus (19) Juhtkiri: maksupoliitika asemel poliittehnoloogiat (9) Postimees 1992. aastal: president Bushi teine atakk Evelyn Kaldoja: las Visegrád eksperimenteerib Erik Salumäe: riigikirikuga Eesti (5) Kultuur Noored olid huvitavamad Kuldgloobuse võidufilmid jõuavad Eestis ekraanile Sport Kanepi ja Kontaveit anti üles Fed Cupiks Analüüs: kuidas Kalev Kairysega uue hingamise on leidnud? Mitmed tipptennisistid jätavad Austraalia lahtised vahele Verinoor pealik, kes rõhub kirele ja töökusele Edetabel: maailma kalleimad jalgpallurid Tartu Aasta tegijad looduses on valitud Sissemurdjaid pole lihtne tabada, kuid vargused vähenevad ERMi juhi kohalt priiks saav Tõnis Lukas pürib kutsekooli direktoriks (6) Tartu ülikool loodab raamatukogu lugejatele avada eksamisessiooniks Nõo valla elanik läheb viimsele teele riigi ja valla toel Koolipere sai 23 aasta järel taas üheks Janno Zõbin: võltsmoraaliga ei ole võimalik alkoholismi vastu võidelda (1) Andres Anvelt: iga inimene väärib turvalist kodu Näitusel peegeldub Tartu kunsti kesine aasta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andres Anvelt: iga inimene väärib turvalist kodu

2 min lugemist
FOTO: Mihkel Maripuu

Kaks aastat tagasi ühel vihmasel märtsipäeval hukkus Harjumaal oma kodus liikumispuudega 79-aastane naine, sest pliidi alla tuld tehes süttisid tema rõivad. Ta hakkas küll kohe väljapääsu poole liikuma, kuid kõndimiseks tugiraami abi vajanud naisel läks see väga raskelt ning taas kaotas üks Eesti pere oma lähedase.

2017. aastal oli kolm päeva enne aasta lõppu tules hukkunud 38 inimest. 2016. aastal hukkus tulekahjus 39 inimest, neist 37 oma kodus. Kokku põles ligi 800 kodu ja igal neljandal juhul sai põleng alguse küttekoldest. Eesti kodude kõige suuremad probleemid ongi katkised küttekolded, hooldamata korstnad, rikkis elektrisüsteemid ja kahjuks ikka veel ka suitsuanduri puudumine. 

Eesti 649 000 eluruumist vajavad 5000 kiiret sekkumist ja kõige suuremas ohus on need inimesed, kel ei ole raha, et oma küttekolded kas korda teha või näiteks ahiküte õhksoojuspumba või mõne muu küttesüsteemi vastu välja vahetada. Ja tihti on need ka inimesed, kes ei lähe abi küsima.

Seetõttu otsustasimegi sügisel valitsuses eraldada 1,5 miljonit eurot, et järgneval kahel aastal saaks tuleohutuks vähemalt 500 kõige kriitilisemas seisus kodu. 

Kuidas siis asi käib? Päästeamet on aastate vältel külastanud kümneid tuhandeid kodusid ja märkinud üles sellised, kus abivajadus on kõige suurem. Kohalikul omavalitsusel omakorda on kõige parem ülevaade oma inimestest, nende eluolust ja nendega juhtunust. Nii panevadki kaks partnerit pead kokku ja lähevad appi neile, kus olukord kõige kiiremat sekkumist vajab. Elanikud ise ei pea kellegi poole pöörduma, vaid abi tuleb ise nende juurde.

Eesti 649 000 eluruumist vajavad 5000 kiiret sekkumist ja kõige suuremas ohus on need inimesed, kel ei ole raha, et oma küttekolded kas korda teha või näiteks ahiküte õhksoojuspumba või mõne muu küttesüsteemi vastu välja vahetada.

Esmajärjekorras puudutab see paljulapselisi peresid ja eelkõige üksi elavaid eakaid, samuti puudega inimesi, kel igapäevaelu kõrvalt ei jää midagi üle suurteks investeeringuteks, mida kütte- või elektrisüsteemi uuendamine või korstna ehitamine ning parandamine kahtlemata nõuab. Tegu võib olla ka hoopis väiksemamahulise, kuid tuleohutuse seisukohalt vägagi olulise tööga, nagu korstna puhastamine, tulekustutite soetamine ning suitsu- ja vingugaasiandurite paigaldamine – toetus hõlmab neidki töid. 

Ahiküttega kodus võib elu päästa ka vingugaasiandur ja nii oleme siseministeeriumis juba välja hõiganud plaani teha vinguandur kohustuslikuks neis kodudes, kus soojust annab elav tuli. 

Samuti pole vahet, kas elab pere eramus või kortermajas – muresid, mida saab toetuse abil murda, leidub mõlemas.

Juba on välja arvutatud seegi, kui palju omavalitsused raha saavad. 

Tartu linn saab 55 630 eurot, mille eest saab korrastada 16 kodu, ja ülejäänud seitse omavalitsust kokku üle 85 000 euro, mis võimaldab Tartumaal 41 kodu tuleohutumaks muuta. Ja tegu on vaid riigi toetusega. 

Loodan väga, et omavalitsused panevad riigi antud summale teist samapalju juurde, sest see on ainulaadne võimalus aidata oma elanike elujärge tuntavalt parandada. Turvalisus ei ole luksuskaup ja nii kasvab tuleohutute kodude arv üle Eesti mitmesaja võrra.

Seotud lood
08.01.2018 10.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto