Sisukord
Arvamus
Tänane leht
09.01.2018
Eesti Eestkostjaks määratud mees tühjendas aastaid venna pangakontot (1) Kohus ei rahuldanud Lepajõe kaebust filmitootja vastu Pensionäride esindajad imestavad eakaaslaste hämmelduse üle (43) Tallinna südalinna Liivalaia tänavale kerkivad 30-korruselised hooned (1) Ametnikud peavad pensionäride teavitust piisavaks (4) Majandus Hinnatõus võib pidurduda Välismaa Saksamaa tippajakirjanik: Venemaa aitab Süürias ISISt (2) Talvepalavik Aadria mere ääres Arvamus Karmo Tüür: otsustusvõimetu Moldova (1) Jürgen Ligi: alkoholipoliitika piir ja piiritus (19) Juhtkiri: maksupoliitika asemel poliittehnoloogiat (9) Postimees 1992. aastal: president Bushi teine atakk Evelyn Kaldoja: las Visegrád eksperimenteerib Erik Salumäe: riigikirikuga Eesti (5) Kultuur Noored olid huvitavamad Kuldgloobuse võidufilmid jõuavad Eestis ekraanile Sport Kanepi ja Kontaveit anti üles Fed Cupiks Analüüs: kuidas Kalev Kairysega uue hingamise on leidnud? Mitmed tipptennisistid jätavad Austraalia lahtised vahele Verinoor pealik, kes rõhub kirele ja töökusele Edetabel: maailma kalleimad jalgpallurid Tartu Aasta tegijad looduses on valitud Sissemurdjaid pole lihtne tabada, kuid vargused vähenevad ERMi juhi kohalt priiks saav Tõnis Lukas pürib kutsekooli direktoriks (6) Tartu ülikool loodab raamatukogu lugejatele avada eksamisessiooniks Nõo valla elanik läheb viimsele teele riigi ja valla toel Koolipere sai 23 aasta järel taas üheks Janno Zõbin: võltsmoraaliga ei ole võimalik alkoholismi vastu võidelda (1) Andres Anvelt: iga inimene väärib turvalist kodu Näitusel peegeldub Tartu kunsti kesine aasta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: maksupoliitika asemel poliittehnoloogiat

2 min lugemist
Raha. FOTO: Koson Rattanaphan/PantherMedia / Koson Rattanaphan

Möödunud nädala reedel oli 2018. aasta esimene pensionipäev, mis tekitas palju rahulolematust osa töötavate pensionäride hulgas, sest nemad said valitsuse maksumuudatuste tõttu vähem raha, kui nad seni olid harjunud. Valitsuserakondade liikmete hulgas tekitas see kimbatust. Mõni teatas, et tegu on arusaamatusega, mis, kui pensionärid kannatust varuvad, ükskord lõpuks lahendatakse, mõni tegi, nagu häbeneks juhtunut. Leidus ka selline, kes avaldas arvamust, et pensionärid ise ka täpselt ei tea, kui palju neile seni pensionipäevadel üle on kantud. Ent naelaks oli muidugi riigikogu keskerakondlasest esimees Enn Eesmaa, kes arvas, et pensionärid võiksid nurisemise asemel enam solidaarsust üles näidata. Kuidas Heinel oligi? Need, kes harjunud veini jooma, kutsuvad rahvast üles vett jooma…

Keskmine vanaduspension Eestis on umbes 395 eurot kuus. Inimestele on sellega riigi poolt tagatud ellujäämiseks miinimum, mis tähendab reaalsuses vaesuses mööduvat vanaduspõlve. Seetõttu need, kel võimalik, käivad ka pärast pensioniea täitumist tööl edasi, sest pensionipõlv Eestis meenutab kõike muud kui kümnenditaguseid pangareklaame, milles halliks värvitud juustega suusaäss Andrus Veerpalu Prantsuse Rivieral Monte Carlos kokteile maitseb. Kahjuks on pensionieas tööl käimise puhul Eesti oludes tegu paratamatusega ning inimestele, kes hädavaevu ellujäämist võimaldavale pensionile lisa teenivad, et vaesusest välja rabeleda, jääb üle vaid tunnustust avaldada.

Neid töötavaid pensionäre, kelle palk ja pension ühtekokku ületab 1200 eurot ja kelle sissetulek seepärast sellest aastast väheneb, on kokku paarkümmend tuhat, mis pensionäride koguarvust väike vähemus. Ent karistada neid selle eest, et ka nemad soovivad paremat elu kui see, mida pakub riigi makstav vanaduspension, on vale. Praeguse valitsuse maksupoliitika on läbimõtlemata poliittehnoloogia, mille toimimine reaalsuses jahmatab, nagu värskelt nägime, selle loojaid endidki.

Eesti ühiskonna suurim probleem on vaesus. 470-eurone palk või 395-eurone pension tähendab igakuist võitlust ellujäämise eest. Seepärast on teretulnud igasugune algatus, mis kergendab nende inimeste toimetulekut. Valitsuskoalitsioon esitab oma maksureformi kui sellist algatust, ent tegu on puhta poliittehnoloogiaga. Jüri Ratase valitsuse kaks tähtsamat osalist, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid näevad sotsiaalsetes investeeringutes pensionäridesse ja vaestesse eelkõige oma poliitilist kasu nende valijarühmade konformistlikus hääletamises ja paternalistlikus käitumises, mitte vaesuse probleemi leevendamises.

Seotud lood
08.01.2018 10.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto