Bürokraatiaroboti hammasrataste vahel

Ehitusfirma Astlanda kvaliteedijuht Sven Hein rääkis, et kui taotlus registrisse üles laadida, hakkab masin seda menetlema ja täiendusi enam teha ei saa, mis on väga vanamoodne. FOTO: Tairo Lutter

Eesti ehitajad ja projekteerijad ütlevad, et kuigi veebipõhise ehitisregistri idee on hea, põhjustab selle igapäevane kasutamine isegi neile peavalu. Kuidas tavainimesed seal toimetamisega hakkama saavad, ei kujuta nad ettegi.

Tellijale Tellijale

Teatavasti käib Eestis peaaegu kogu ehitusega seotud asjaajamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi loodud ehitisregistri kaudu. Kui ehitusfirma tahab ehitada uut kortermaja või renoveerida vana, peab ta elektroonses registris ehitusloa kooskõlastama. Kui tavaline inimene tahab oma eramajale terrassi ehitada või küttesüsteemi vahetada, käib asjaajamine samuti nimetatud registri kaudu.

Ehitisregistri loomise eesmärk oli bürokraatia vähendamine ja asjaajamise lihtsustamine: kui inimene esitab veebi ehitusprojekti, jõuab see korraga nii päästeameti, kohaliku omavalitsuse kui teiste ametnikeni, kes taotlust menetlema hakkavad. Pealegi võimaldab register nii majaomanikel kui ka riigil ehitiste ja nende seisukorra üle arvet pidada. Samuti saab sealt infot statistikaamet, näiteks rahvastikuloenduseks.

09.01.2018 11.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto