Sisukord
Arvamus
Postimees
13.01.2018
Eesti Martin Herem - sada protsenti Eesti toode (1) Kadri Simson - ülbe kuulipilduja (11) Eesti inimesed tahavad elama õppida (7) Raipetehase juurde võib kerkida rohutirtsufarm Siunavad hinnangud autorendifirmale (6) Paavo Järvi viib EV 100 peo Euroopa kontserdimajadesse Ossinovski pulmareis Lõuna-Ameerikasse tõi kuluka vaidluse (68) Majandus Raivo Hein - unistus Saaremaa sillast (1) Välismaa Donald Trump - stabiilse geeniuse nädal (1) Uskumatu vulgaarsus vaheldumisi lapsikusega (25) Ecuador üritab Assange’ist vabaneda (1) Värske küsitlus näitab ajaloolist murrangut Hispaanias Puigdemont pürgib Skype’i-presidendiks (2) Saksamaa astus olulise sammu uue valitsuse poole Arvamus Juhtkiri: Merkel on päästetud (10) Koduperenaine või naiskombainer ehk mitu last on puudu Eesti kosmoseprogrammist? (60) Raivo Hein - unistus Saaremaa sillast (1) Postimees 1994. aastal: tundmatu pommiähvardaja sulges Tallinna Kaubamaja Donald Trump - stabiilse geeniuse nädal (1) Kadri Simson - ülbe kuulipilduja (11) Martin Herem - sada protsenti Eesti toode (1) Peeter Langovits: glamuurne aastavahetus lillepaviljonis Artemi Troitski ettevaade: mis ootab tänavu Venemaad? (2) Oliver Laas: kas virtuaalne sõprus on tõeline sõprus? (3) EKI keelekool: vanusejuttu (1) Kultuur Artemi Troitski ettevaade: mis ootab tänavu Venemaad? (2) Peeter Langovits: glamuurne aastavahetus lillepaviljonis Filmiarvustus: «Hinga». Sa nutad, kui seda filmi ei näe (2) Sport Kristjan Ilves: hoovõtul on meeletu varu Tammjärv leidis tasakaalu kooli ja spordi vahel (1) Monsieur Dakari viimane meistriklass? Marek Tiits: veterani vihakõne ehk Kuidas mõista hukkamõistjat (1) Video: Sildaru asub põneval moel maailma vallutama Tallinn Kus asuvad pealinna peenemad peldikud? Tarbija Suur ülevaade: millise operaatori netipakett sobib sulle kõige paremini? (1) AK Juurikas. Urmas Oti saladus (4) Gutenbergist Zuckerbergini ehk Kuidas kommunikatsioonitehnoloogiad inimest ja ühiskonda muudavad (2) Koduperenaine või naiskombainer ehk mitu last on puudu Eesti kosmoseprogrammist? (60) Vastandite ühtsus, sisu ja vormi harmoonia Pealpool pilvi Aja auk. Inimkonna hävitajad Raamat rahutust oraatorist Jan Kaus: «Mulle on kirjanikuna oluline oma elutunnet nii täpselt kui võimalik sõnadesse panna.» Vikerkaar loeb: Puhas enter. Ühe võimaliku poeetika mälestuseks Oliver Laas: kas virtuaalne sõprus on tõeline sõprus? (3) Lumehelbeke ja autist teeseldud maailmas Vladimir Sazonov: Mugabe ajastu lõpp – milline võib olla Zimbabwe tulevik? (1) Uus karjäär linnas Masinad – kuidas nad töötavad? Juurikas. Aabrami ja Aaropi kole taplus «Kui oli keskaeg pime, elu oli sünge ja julm...» (1) Juurikas. Mida toob aasta 2018? Arvi Freiberg: paradoks - elame e-riigis, aga peame teadust liiga kalliks Arter Viikingid, meie esivanemad (2) Jüri Kolk: mulda ju ei sööks! Mida uut näidati maailma suurimal elektroonikamessil? Ökomood: mõtleks õige, mida kanda (2) SUUR ARTERI INTERVJUU: Ene Pajula – Mammi, kes pole mingi mammi (1) Fotolugu: India vangistatud laevakaitsja silme läbi (1) Nalja pole – neljast naisest tuleb läbi murda Olümpiamängudele – olgu oma või olümpialipu all! Kus asuvad pealinna peenemad peldikud? Filmiarvustus: «Hinga». Sa nutad, kui seda filmi ei näe (2) Sillamäelt Põhjala esirestoranide kööki Sõiduproov. Škoda Karoq: kas selle aasta müügihitt? Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: vanusejuttu

2 min lugemist
Argo Mund FOTO: Erakogu

«Mida teevad kõik inimesed ühel ajal?» kõlab ammune küsimus. Vastust te muidugi teate: vananevad. Aga millise ne-liitelise sõna kokku-lahkukirjutuse vastu tunnevad eesti keele kasutajad huvi siis, kui on vaja tekstis märkida eluiga? Ju arvate oma kogemuse põhjal sellegi ära: aastane.

Kui vanust tähistav arv on ühesõnaline, läheb see aastasega kokku: kolmeaastane, kahekümneaastane, tuhandeaastane. Kui arv koosneb mitmest sõnast, jääb aastane lahku: kahekümne kahe aastane, kolmesaja kaheksakümne kuue aastane. Osa kirjutajaid vajub mõttesse siis, kui liitsõnasse tuleb kolm ühesugust tähte kõrvuti. Näiteks kas nelja-aastane või neljaaastane, saja-aastane või sajaaastane? Nagu «Keelekooli» rubriigi püsilugejad teavad, on siin rööpvormid: kirjutada võib nii kriipsuga kui ka kriipsuta, mõlemat moodi on õige. Arvesse tuleb võtta üksnes seda, et ühe teksti piires tuleb üht rööpvormi kasutada järjekindlalt.

Kui vanus on kirjutatud arvuga, on kaks võimalust: panna vanuse ja ne-omadussõna vahele sidekriips või vormistada need tühikuta kokku ehk 30-aastane ja 30aastane. Viimane on eesti ortograafias olnud üle kahe kümnendi. Igapäises tekstimaailmas näeb tegelikult veel mitut varianti, nt «30 aastane», «30. aastane», «30-ne aastane», kuid neist ei ole kirjakeele reeglitega kooskõlas mitte ükski.

Kui on vaja kirja panna vanusevahemikke, on viise jällegi mitu: 16–24-aastased ja 16–24aastased. Esimene kriips on pikk ehk tegemist on mõttekriipsuga, sest just see märk asendab sõna kuni. Mõttekriipsu ette ega järele siin tühikut ei tule. Tagumise ehk sidekriipsu puhul võib kirjutaja ise otsustada, kas seda tarvitada, võimalik on ka kokkukirjutus.

Taoti on tarvis meelde tuletada, et ülalöeldu kehtib teistegi käänete kohta peale nimetava, nii on näiteks ainsuse omastavas 50-aastase ja 50aastase, mitmuse alaleütlevas 50-aastastele ja 50aastastele.

Eelmise lõigu näited said meelega juubelihõngulised. Eesti keele mõõtmatus sõnaparves on väike hulk selliseid, mille loomise aeg ja looja on täpselt teada. Tänavu jaanuaris möödub «Uudis- ja unarsõnade» raamatu järgi pool sajandit niisuguse keelendi sünnist, mille tegemise ajend oli toonase tehase Punane Ret soov leida senise asemele parem väljendus. Enne uue sõna omaksvõttu pruugiti ühendeid akustiline agregaat ja akustiline süsteem. Keelemees Rein Kull soovitas 1968. aasta alguses nende asemele aga tuletist kõlar, mis oli suupärasem ja sai kiiresti tuntuks. Palju õnne kõlarile!

Seotud lood
12.01.2018 15.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto