Sisukord
Arvustused
Tänane leht
13.01.2018
Eesti Martin Herem - sada protsenti Eesti toode (1) Kadri Simson - ülbe kuulipilduja (11) Eesti inimesed tahavad elama õppida (7) Raipetehase juurde võib kerkida rohutirtsufarm Siunavad hinnangud autorendifirmale (6) Paavo Järvi viib EV 100 peo Euroopa kontserdimajadesse Ossinovski pulmareis Lõuna-Ameerikasse tõi kuluka vaidluse (68) Majandus Raivo Hein - unistus Saaremaa sillast (1) Välismaa Donald Trump - stabiilse geeniuse nädal (1) Uskumatu vulgaarsus vaheldumisi lapsikusega (25) Ecuador üritab Assange’ist vabaneda (1) Värske küsitlus näitab ajaloolist murrangut Hispaanias Puigdemont pürgib Skype’i-presidendiks (2) Saksamaa astus olulise sammu uue valitsuse poole Arvamus Juhtkiri: Merkel on päästetud (10) Koduperenaine või naiskombainer ehk mitu last on puudu Eesti kosmoseprogrammist? (60) Raivo Hein - unistus Saaremaa sillast (1) Postimees 1994. aastal: tundmatu pommiähvardaja sulges Tallinna Kaubamaja Donald Trump - stabiilse geeniuse nädal (1) Kadri Simson - ülbe kuulipilduja (11) Martin Herem - sada protsenti Eesti toode (1) Peeter Langovits: glamuurne aastavahetus lillepaviljonis Artemi Troitski ettevaade: mis ootab tänavu Venemaad? (2) Oliver Laas: kas virtuaalne sõprus on tõeline sõprus? (3) EKI keelekool: vanusejuttu (1) Kultuur Artemi Troitski ettevaade: mis ootab tänavu Venemaad? (2) Peeter Langovits: glamuurne aastavahetus lillepaviljonis Filmiarvustus: «Hinga». Sa nutad, kui seda filmi ei näe (2) Sport Kristjan Ilves: hoovõtul on meeletu varu Tammjärv leidis tasakaalu kooli ja spordi vahel (1) Monsieur Dakari viimane meistriklass? Marek Tiits: veterani vihakõne ehk Kuidas mõista hukkamõistjat (1) Video: Sildaru asub põneval moel maailma vallutama Tallinn Kus asuvad pealinna peenemad peldikud? Tarbija Suur ülevaade: millise operaatori netipakett sobib sulle kõige paremini? (1) AK Juurikas. Urmas Oti saladus (4) Gutenbergist Zuckerbergini ehk Kuidas kommunikatsioonitehnoloogiad inimest ja ühiskonda muudavad (2) Koduperenaine või naiskombainer ehk mitu last on puudu Eesti kosmoseprogrammist? (60) Vastandite ühtsus, sisu ja vormi harmoonia Pealpool pilvi Aja auk. Inimkonna hävitajad Raamat rahutust oraatorist Jan Kaus: «Mulle on kirjanikuna oluline oma elutunnet nii täpselt kui võimalik sõnadesse panna.» Vikerkaar loeb: Puhas enter. Ühe võimaliku poeetika mälestuseks Oliver Laas: kas virtuaalne sõprus on tõeline sõprus? (3) Lumehelbeke ja autist teeseldud maailmas Vladimir Sazonov: Mugabe ajastu lõpp – milline võib olla Zimbabwe tulevik? (1) Uus karjäär linnas Masinad – kuidas nad töötavad? Juurikas. Aabrami ja Aaropi kole taplus «Kui oli keskaeg pime, elu oli sünge ja julm...» (1) Juurikas. Mida toob aasta 2018? Arvi Freiberg: paradoks - elame e-riigis, aga peame teadust liiga kalliks Arter Viikingid, meie esivanemad (2) Jüri Kolk: mulda ju ei sööks! Mida uut näidati maailma suurimal elektroonikamessil? Ökomood: mõtleks õige, mida kanda (2) SUUR ARTERI INTERVJUU: Ene Pajula – Mammi, kes pole mingi mammi (1) Fotolugu: India vangistatud laevakaitsja silme läbi (1) Nalja pole – neljast naisest tuleb läbi murda Olümpiamängudele – olgu oma või olümpialipu all! Kus asuvad pealinna peenemad peldikud? Filmiarvustus: «Hinga». Sa nutad, kui seda filmi ei näe (2) Sillamäelt Põhjala esirestoranide kööki Sõiduproov. Škoda Karoq: kas selle aasta müügihitt? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Pealpool pilvi

2 min lugemist
«Taevarännud piloodi seltsis». FOTO: Raamat

Eks iga poeet ole tahtnud lennata, rebida end lahti kammitseva raskustungi koormavaist ahelaist ning tõusta pealepoole pilvepiiri uhkesse üksindusse, et hõljuda seal vabana nagu merikotkas, vaadates majesteetlikust kõrgusest alla maapinnale, mille probleemid tunduvad taevast vaadates kuidagi tühised. Poeetide lennuunelmad on enamasti küll ülekantud või metafoorsed ega jõua eriti palju kaugemale kirjutuslaua turvaalast.

Mis aga juhtub siis, kui poeedi hingega inimene tõepoolest oma füüsilises kestas teispoole pilvepiiri pääseb ja hoiab oma igapäevatöös sule asemel peos hoopis Boeing 747-400 juhtkange, sellest saab haarava ülevaate raamatust «Taevarännud piloodi seltsis».

Raamatu autor Mark Vanhoenacker on elukutselt piloot ja kutselt kirjanik. Pisikese poisina kleepis kokku mudellennukeid, koolipõlves armastas üle kõige projekte, mis olid kuidagi õhuga seotud. Mida rohkem, seda parem. Pärast ülikooli asus tööle juhtimisnõustamise alal, mis paelus teda eelkõige seetõttu, et nii sai palju mööda ilma ringi lennata.

Mingil hetkel pani ta otsad lõplikult kokku, jõudis endas selgusele, et lenduri elukutse on just see kõige õigem, ning asus piloodikoolituse jaoks raha koguma. Lennukitest jutustab härra Vanhoenacker kohati sellise tulise kirega, et proua Vanhoenackeril oleks enam kui kord põhjust armukadedaks muutuda.

Lennuk kui selline on autorile nii unelm kui ka reaalsus, eesmärk ja vahend, igatsus ja igapäevatöö. Boeing 747 pole tema jaoks pelgalt kõrgtehnoloogiline transpordivahend ja tiibadega tööloom, vaid voolujooneline hõbelind. Vanhoenacker mõistab suurepäraselt ühte esimese 747 disainerit, kes puhkes nutma, kui tal paluti lennukilt kaalu huvides mõned detailid eemaldada.

«Taevarännud piloodi seltsis» («Skyfaring: A Journey with a Pilot», 2015) on Vanhoenackeri debüütromaan, millele tänavu lisandus ka teine teos. Põhimõtteliselt on autor oma teose raskuskeset püüdnud jagada lüürilise filosoofia ning lennunduse tehnilise külje vahel, aga ega see kerge ülesanne ole. Poeet võidab inseneri, romantik edestab tehnikut ning raamatu parimad osad on kindlasti need, kus enamikule lugejatest kättesaamatu lennustaažiga mees mõtiskleb lendamise maagiast, taeva avastamisest, vahemaade suhtelisusest ning aja paradoksidest.

Lendaja jaoks on maailm ülalt selgelt piiritletud lennuki aknaovaaliga. «Läbi selle vaatame ehapunasse kaduvaid lumemütsilisi mäeahelikke või öiste linnade helkivaid käejoonerägastikke ja me näeme, et aken on põgusalt maailma kohale tõstetud peegel.» (lk 34).

Pirkko Põdra tõlge on väga hea, ning kui viimasel ajal on emakeelses kirjanduses asjalik-tundelised ees- ja järelsõnad jäänud ilmselgelt vaeslapse ossa, siis piloot Immanuel Pärdi saatesõnad on selles raamatus väärtus omaette.

Iga reisiga kaasneb paratamatult igatsus. Londoni ja Tokyo vahemaa on üüratu nii kultuurilises kui ka geograafilises mõttes. Kauglennupiloot võib ärgata Londonis ja minna magama Kaplinnas. Sageli nii just ongi. Kuidas sellega toime tulla, nii vaimselt kui füüsiliselt? Kas liigume meie või hoopis koht meie ümber?

Eriti just odavlennufirmad on teinud maailma meile kõigile kättesaadavamaks kui kunagi varem. Kuidas me sellega toime tuleme, kas oleme üldse loodud selliseid üüratuid vahemaid sellise kiirusega läbima? Maailm tuleb üha ligemale ja muutub üha kummalisemaks. Ärkad Viljandis, uinud Fukuokas. Nii on pikemas perspektiivis isegi keeruline lendamise maagiat ja reisimise romantikat alal hoida. Mark Vanhoenacker kinnitab üsna veenvalt, et see on siiski võimalik, ja see mees juba teab, mida räägib.

***

Mark Vanhoenacker

«Taevarännud piloodi seltsis»

Tõlkija Pirkko Põdra

Post Factum 2017

368 lk

Seotud lood
12.01.2018 15.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto