Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.01.2018
Eesti Zukerman: PBK on teinud palju häid asju Pakane kodutut metsast välja ei aja (4) PBK saadete sisu suunab Kõlvarti eksnõunik (5) Reinsalu avaldus vallandas pahameeletormi Majandus Ettevõte kahtleb konkurentsiameti sõltumatuses Välismaa Diginarratiiv kandis Eestit eesistumise viimase hetkeni Mahapõletatud majad ja tapetud sugulased: Birma põgenikud räägivad oma loo (3) Sõda on vallandanud Ukrainas HIV-epideemia Europarlament räägib Vene propagandast Tüli Rumeenia halli kardinaliga maksis peaministrile koha Arvamus Lugeja peaminister Ratasele: Te olete mulle valetanud! (10) Joosep Värk: kas andestame Tiit Ojasoole? (14) Postimees 1937. aastal: Pärnu lahe lõhekuningas Erkki Bahovski: seriaali «Sild» N. osa Raimond Kaljulaid: võitlus PBKga on parempoolsete valimiskampaania (4) Juhtkiri: toetada tuleb noori peresid (1) Ivar Raig: mida saab teha riik sündimuse suurendamiseks Eestis? (26) Kultuur Dolores O’Riordani tume sära Viis lühifilmi pahal teemal Raamat, mis teeb televaataja taas lugejaks Sport Vastuoluline Gatlin esitati Laureuse auhinnale Williams palkas Sirotkini Arglikuks jäänud Pärnu pani end raskesse seisu Eesti bobi jäi teel Pyeongchangi olümpiale toppama Messias või hoopis paaria? Skandaal Boliivia lagendikul Nabi jätab EMi vahele ja keskendub MMile Tallinn Pakane kodutut metsast välja ei aja (4) Kodu Korteriomanikel on õigus üürivõlgniku esemed pandiks võtta (1) Tartu Tartus tegutseb vähemalt 100 ilusalongi Saatusekaaslase panniga tapnud eluheidik jääb aastateks vangi (1) Janno Zõbin: kultuuritöötaja ei tohiks kuuluda riskirühma Rannar Raba: kõige lipum lipp Kunsti sünnist möödub täna täpselt 1 000 055 aastat Heitlikku ilma trotsides said valmis esimesed suusarajad Tartus ja Pärnus esineb maailma parimaid fagotimängijaid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: toetada tuleb noori peresid

2 min lugemist
Panda FOTO: ChinaFotoPress/Li Wei/UPPA/Photoshot

Eesti rahvaarv eelmisel aastal kasvas, ütlevad statistikaameti esialgsed andmed. Eestis on toimumas rändepööre – väljarännumaast hakkab saama sisserännumaa. Rahvastiku loomulik iive – sündide ja surmade vahe – oli negatiivne.

Kas (Eesti) rahvaarv on tähtis? Sõltub sellest, mida me üheskoos teha tahame ja mida oluliseks peame. Kas oluline on see, et meie surmale eelneval kuul maksaks riik võimalikult suurt pensioni? Kas oluline on see, et see maa oleks hästi hoitud? Kas oluline on see, et kestaks eesti keel ja meel ja kõrgkultuur ning seda maailmavõrdluses vähemalt sellisel imelisel tasemel, nagu praegu on?  

Vastus on ilmselt kokteil sellest, mida meist igaühe «süda» ütleb. Lahendusteed võiksid aga olla võimalust mööda mõistuspärased. Vähemalt sellised, millega väldime iseendale valetamist.

Kindlasti on ekslik arvata, et rahvastikuprotsesse pole üldsegi võimalik poliitiliste valikutega ega ka üksikute meetmetega mõjutada. Võrdluseks võib tuua küsimuse, kas inimene saab looduse vastu. Väga suures plaanis ei saa (näiteks päikest ära kustutada või peatada maakoore kerkimist Väikese väina all), ent loodust mõjutame siiski kogu aeg alates iseenda organismist ja memme peenramaast kuni kaugmõjuga hiigelobjektideni või atmosfääri keemilise koostise muutmiseni välja. Vastus küsimusele pole seega «ei/jah», vaid sõltub mastaabist ja/või muudest «peenemat sorti» teguritest.

Räägime esmalt loomulikust iibest. Rahvaarvu mõjutab nii see, kui palju isadele ja emadele lapsi sünnib, kui ka see, kui vanalt lapsi saadakse. Põlvkonnavaates jääb sündimus Eestis taastetasemele alla suhteliselt vähe (võib-olla naljakas, aga jutt on ca 1/5 ehk poolest kuni ¼ ehk veerandist lapsest perekonna kohta). Kas tõepoolest pole võimalik poliitikatega kaasa aidata, et perekonnad, kes tahavad meile uusi toredaid kaaslasi ja iseendale järeltulijaid, saaksid selleks suurema majandusliku kindluse? Muidugi on! Ja kui ei oleks, siis ei saaks ka seletada suurt osa sündimuse erinevustest Euroopa riikide vahel.

Eesti loomuliku iibe kahanemist, üllatus-üllatus, mõjutab lastesaamise edasilükkamine rohkem kui lõplik laste arv perekonnas. Ühiskonnad on harjunud muretsema vaesuse ja muude sotsiaalsete hädade pärast, mis on kaasnenud liiga varase lastesaamisega. Enne tuleb käia koolis jne. Selles on tõtt rohkem kui euro eest, ent rahvastikust rääkides tuleb arvestada seda, et keskmise lastesaamisea tõusul on tohutu mõju rahvaarvule. Järelikult tuleb praegu poliitilisi valikuid kaaluda nii, et need ei võimendaks lastesaamise edasilükkamist – tuleb toetada noori peresid (niipalju kui sellest mõistest me õiguses veel järele on jäetud).

Seotud lood
    16.01.2018 18.01.2018
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto