AINULT TELLIJALE

Sada kilomeetrit kannatusi talveöises metsas

  • Mis ajab inimesed kõva pakasega öisesse metsa ennast proovile panema?
  • Taliharja Vanakuri pakkus tõsist seiklust ja võimalust ennast kangelasena tunda.

Jääs vunts ja härmas habe kuulub talvise seiklusspordi juurde. Toivo Riibak läbis distantsi rattal, koos vennaga. Aeg: 7:12:05

FOTO: Silver Eensaar

Mis saab siis, kui panna kokku 101 km pikkune ultrajooks metsikul maastikul, pakane ja talveöö? Taliharja Vanakuri! Karm katsumus tõeliselt sitketele spordimeestele, aga mitte ainult meestele – finišisse murdis ka kaks naist.

Ihuüksi kottpimedas metsas! Härmas puud helgivad vastu nagu metslooma silmad, jalgade all on külmunud maapinda kattev konarlik jää. Üle kolmteistkümne külmakraadi laotub täielik vaikus. Taevas on selge ja vaatamisväärselt tähti täis, kuid kellelgi pole aega seda imetleda. Vaja kaardis püsida ja jalgade valu anda, sest 101 kilomeetrit krõbedas talveöös pole naljaasi.

Selle aasta talv pole külmakraadidega helde olnud. Mõni harv miinus siia-sinna, näpuotsaga lund... Seega olid kõik 38 hullujulget, kes end seiklusvõistluse «Taliharja Vanakuri» starti asutasid, võrdselt kehvas seisus. 

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Tagasi üles