Sisukord
Majandus
Postimees
11.07.2020
FOTOD JA VIDEO ⟩ Riskiallikas ei ole elektritõukeratas, vaid inimene (13) Eesti Priit Hõbemägi on valmis minema kultuurikomisjoni vastu kohtusse Eesti lühiuudised Vanglamüüri lammutamine tõi hea üllatuse Kriis suunamudijaid ei murdnud (2) Majandus Analüüs: Tallink kaotas üle kahe miljoni reisija (2) Apple’i aktsia ralli teeb murelikuks, analüütikud soovitavad siiski osta (1) Välismaa AJA PEEGEL. Tunnistajad vaikivad seni Srebrenica ohvrite matmispaikadest Välismaa lühiuudised Arvamus Mihkel Kunnus: hukkamine e-kohtus (5) President Kanye West (3) Tagasihoidlik töörügaja Linnapea salarelv 111 päeva sisekaemust Juhtkiri: tõuksisõit pole lapsemäng (1) Tühista või saa tühistatud: avalikust arutelust sotsiaalmeedia ajastul (2) Sport MMA-eksperdid Vallo Hannus ja Ari Matti Mustonen lahkavad UFC suurt peamatši Ville Arikese kolumn: spordimaailm, mida me veel ei tundnud Tiidrek Nurme andis kogu oma elu jooksmisele (3) Merendus Täna algaval Muhu väina regatil suuri pidusid ei tule Merenduse lühiuudised AK Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi Arter Laevandusjuht Kadri Land: Tundub, et põdesin koroonat juba aasta algul Eesti jälle esirinnas! Mets kaob, mis mühiseb (50) Õiguspsühholoog Talis Bachmann: kui on ainult sõna sõna vastu, siis ei tohiks süüdi mõista (5) Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi «Väina tuled see aasta?» Romantikadisainer – ongi selline amet? Mis on saanud rahvaautost? Škoda Octavia sõiduproovis püüame saada jälile (1) Kuidas voltida periskoopi? Huawei täiustas parimat kaameratelefoni Esimene rokifestival tähistas totaalset vabanemist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaeketid pole ühtsel arvamusel sentide kaotamises

2 min lugemist
Foto on illustratiivne FOTO: Mailiis Ollino/

Erinevad Eesti jaeketid toetavad Eesti Panga ideed loobuda ühe- ja kahesendistest, sest see vähendaks sularahaga kauplemisel kaasnevat suurt kulu, aga leidub ka neid, kes arvavad, et aeg pole selleks küps.

Rimi Eesti pressiesindaja Katrin Bats ütleb, et jaekaupmehele on teretulnud kõik tegevused sularahaga kauplemise kulunumbri vähendamiseks, kuid seesugune süsteem vajaks, aga suuremat selgitustööd.

«Tõsi ta on, et sularahaga kaasneb jaekaupmehele suur kulu. (...) Samuti teeks ümardamine teenindaja töö veidi lihtsamaks, kui tagasiantavate sentide hulk väheneks. Ehkki, kogenud teenindaja jaoks ei ole see ilmselt täna just suur probleem.»

Eesti Panga plaanide kohaselt tuleks kaupmeestel ümardamiseks ühekordselt uuendada poodides olevat kassasüsteemi. Bats seab selle kahtluse alla. «Iseasi on selles, kas kassasüsteemi ümardamise funktsionaalsuse lisamine on võimalik ja lihtne. Sellele ei oska hetkel vastata, sest me pole seda uurinud.»

Pressiesindaja lisab, et et kindlasti vajaks süsteem aga suuremat selgitustööd. «Kõik kliendid sellises ümardamises just võitu ei näe. Seega võib see tähendada mõnel juhul ka meie teenindajatele suuremat koormust selgitamisele.»

Coop jaeketi esindaja Martin Miido jääb esijalgu napisõnaliseks ja ütleb, et täpsemat nägemust sentide kaotamises peavad nad veel analüüsima, aga esmapilgul tundub, et tegu on mõistliku algatusega, millel pole ühegi osapoole jaoks negatiivseid tagajärgi.

Grossi toidukaupade ostu-müügi kaubandusjuht Eve Heinsaar teatab, et nende jaeketi seisukoht on, et täna on liiga vara seda Eestis teha. «Kui nt. tuletikud maksavad 3 senti, siis sel juhul tarbija jaoks tõuseb hind 5 sendini, see omakorda tähendab aga 67 protsendilist  hinnatõusu antud tootele. Sama on artiklis toodud kohukeste puhul. Kui kahe kohukese hind on kokku 48 senti, siis kassas ümardatakse see 50 sendini, tarbija jaoks on ost jällegi 4 protsenti kallim. Samas kui on toode, mis maksab 2 senti, siis tasuta toodet pole olemas ja tarbija peaks maksma selle eest 5 senti, mis tähendab, et tarbija maksab peale veel 150 protsenti.»

Kaupmeeste liidu tegevjuhi Nele Peili leiab, et ümardamine oleks laiemas plaanis hea nii kaupmeestele kui tarbijatele.

«Kaupluste töötajad peaksid kulutama vähem aega müntide lugemisele ning ettevõtted muudele sentidega seotud toimingutele. Tarbijad saavad täna vahetusrahana poodidest ühe- ja kahesendiseid, kuid maksavad nendega ise väga harva. Väikesed sendid jäävad enamasti kusagile ripakile, sest paljud inimesed peavad pisikesi münte tülikaks. Toetame omalt poolt lahendust, kus kaardiga makstes kassas lõplikku ostusummat ei ümardataks, aga sularahas tasudes oleks ümardamine matemaatiline, nagu Eesti Pank ette paneb,» lisab Peil.

Seotud lood
10.07.2020 11.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto