Teise aastasaja Eesti: kool tuleks keeleliselt lõimida

Eesti keele harjutus tahvlil. FOTO: Kristjan Teedema

Selleks, et sisseränderiigiks saavas Eestis säiliks sidus ja rahumeelne ühiskond, tuleb meil hoolitseda rahva kultuurilise ja keelelise lõimimise eest, kirjutab keeleteadlane Martin Ehala.

Tellijale Tellijale

Eesti on muutumas sisserändajatele atraktiivseks ja Eesti vajab sisserännet, meeldib see meile või mitte. Võtmeküsimus on, kuidas ohjata rahvastikuprotsesse nii, et sajandi lõpuks oleks meil vähemalt sama sidus ja rahumeelne ühiskond kui praegu ja see ühiskond peaks end praeguse eesti kultuuri jätkajaks ja edasimõtestajaks.

Eestis on sidus ühiskond saavutatav ja hoitav üksnes eesti kultuuri põhjal. Aga seda vaid juhul, kui leiame õiged lahendused sisserändepoliitikas, lõimimispoliitikas ja hariduspoliitikas. Hoida Eesti rahumeelne ja turvaline tormilises maailmas – ega meil suuremat rahvuslikku eesmärki sel sajandil ilmselt ei tule.

Pole vist kahtlust, et kõige tugevam kultuurilise taastootmise ja ühiskondliku lõimimise tööriist  on riiklik haridussüsteem.

18.01.2018 20.01.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto